SUVINE ILUSPIKKER: Kuidas targalt päevitada?
Päikese kahjulikud mõjud võivad ilmneda kohe, kuid halvimad neist enamasti alles aastate pärast. Seetõttu tuleks naha kaitsmisele mõelda juba praegu.
Ultraviolettkiirguse kahjulikkus ei ole uudis kellelegi – liigne UV-kiirgus võib tekitada punetust, põletust, enneaegset vananemist ja nahahaiguseid. Samal ajal suurendab see nahas melaniini tootmist (naha kaitsereaktsioon UV-kiirgusele) ning muudab nahapigmendid intensiivsemaks, mille tulemusel tekib nähtav jume – selle saavutamise nimel unustavad paljud ära päikese kahjuliku mõju.
Prioriteet number üks on kindlasti näonahk, sest see ei tohiks jääda kaitseta. Kaitsekreemide valik ajab silme eest kirjuks, samuti on lai kaitsefaktori valik. Oma nahale leiab õige faktori siis, kui teada, kaua võib päikese käes olla enne päikesepõletuse tekkimist. See aeg tuleb korrutada SPFiga ja nii saab kätte aja, mille jooksul päikesekaitsekreem nahal toimib. Näide: kui naha enda kaitseaeg on 10 minutit ja kreemi kaitsefaktor on 20, saab selle kreemiga olla päikese käes 200 minutit. Loomulikult sõltub täpne aeg ka kreemist endast – kui toode ei kannata vett ja higistamist, tuleb seda vahepeal ikkagi uuesti peale kanda.
Näol võiks kaitsefaktori number olla vähemalt 30, kui mitte rohkem. Meie poelettidel on saadaval mitmeid kaubamärke, mis pakuvad nii spetsiaalseid päikesekaitsekreeme, päikesekaitsega näokreeme kui ka päikesekaitsega jumestustooteid. Üks parimaid päikesekaitsekreeme, mis sobib tavapärase nahahoolduse peale ning meigi alla, on Kiehl’s Activated Sun Protector Ultra Light Sunscreen. See on kerge koostisega, imendub kiiresti ja sisaldab päikesekaitsefaktorit 50 SPF. Silt pudelil lubab, et toode peab vastu ka higistamisele ja ujumisele.
Päikesekaitset tuleks kindlasti kasutada ka kehal, kuid siis ei pea meie laiuskraadil enam nõnda kõrge kaitsefaktor olema – tuleb vaid umbkaudu oma naha loomulikku kaitseaega teada. Muide, laialt levinud müüt, et päikesekaitsekreemiga nahk ei päevitu, paika ei pea. Nahk päevitub, kuid veidi aeglasemalt ja palju tervislikumalt. Mida rohkem päikest nahk on saanud, seda suurem on tema enda kaitsevõime. Seega võib suve lõpus valida juba veidi väiksema kaitsefaktoriga kreemi.
Teinekord on aga soov tugev jume kiiresti peale saada ning siis ei saa üksnes päikese peale enam lootma jääda. Õnneks pakub ilumaailm selleks rohkelt tervislikke valikuid, teiste hulgas näiteks isepruunistuvaid kreeme ja vahte. Kui nädala alguses meenub, et nädalavahetuse üritusel tahaks ilusa jumega olla, tasub proovida Dove Summer Glow isepruunistuvat kehakreemi. Seda on lihtne nahale kanda ning jume tekibki juba paari päeva jooksul, lisaks pole vaja karta inetuid apsakaid ega ebaühtlast mahakulumist.
Juhul kui tahad ilusat päevitust üleöö, vali hoopis St. Tropez Bronzing Mousse. Pigmendiga vahtu peale määrides on kohe näha, kuhu see kantud on ning kuhu veel kanda vaja. Päevitus areneb öö jooksul, hommikul tuleb vaid üleliigne toode nahalt maha pesta.
Jumestuseski võiks jälgida, et suvel oleks meigipõhja toodetel päikesekaitsefaktor sees. Tänapäeval on enamikul jumestuskreemidel see SPF koostises, kuid siiski on veel palju tooteid, mis seda ei sisalda. Kes oma nahka paksu jumestuskreemiga koormata ei soovi, soetagu endale BB-kreem. Nende hulgast tasub proovida näiteks REN Satin Perfection BB Crème’i, mille päikesekaitsefaktor on 15. Suve esimeses pooles tuleks selle alla kindlasti ka eraldi päikesekreemi kanda, kuid sügise lähenedes on näonaha enda kaitsevõime juba suurem ja SPF 15-st täiesti piisab.
Oma naha eest tuleb hoolt kanda ja nagu mainitud, suureneb päevitudes naha enda kaitsevõime. Loomulik kaitsevõime puudub aga juustel, mistõttu ei tohiks jätta kaitseta neidki. Juuste jaoks on olemas spetsiaalsed UV-kaitsega pihused, näiteks Schwarzkopf Bonacure Sun Protect pihustatav palsam. See kaitseb juuksevärvi tuhmumise eest ning süstib juustesse niiskust, mille päike neilt ära võtab.
Mõõdukat ja mõistlikku päevitamist!
Fotod: tootjad
