Lühidalt öeldes – mitte keegi ei peaks oma juukseid iga päev pesema. Juuste pesemise tiheduse vajadus sõltub nahatüübist – kui sul on normaalne või kuiv nahk, peaks korrast või paarist nädalas piisama.

Kaks korda päevas – see on üldteada fakt. Oluline aga on, et sa ei peseks hambaid vahetult pärast söömist. Kasuta kindlasti pehmete harjastega harja ning hambapastat, mis sobiks just sinu hammastele. Ära unusta ka hambaharja iga paari-kolme kuu tagant vahetada. Harja hambaid korraga vähemalt kaks minutit.

Üllatus! Selgub, et parim aeg antiperspirandi kasutamiseks on õhtul enne magama minekut – nii on sel piisavalt aega, et toimida (see suleb higinäärmed). Kuna antiperspirant toimib 24 tundi, pead muretult sellega vastu järgmise õhtuni.

Enamik inimestest käib liiga tihedalt duši all. Dermatoloogide sõnul peaks dušši võtma paari-kolme päeva tagant – muidugi sõltub see ka eluviisist ja sellest, kui palju sa treenid. Kas eelistada õhtust või hommikust dušši, sõltub taas paljudest faktoritest, aga kui sul on rasune nahk, võiksid eelistada õhtust dušši, vahendab Greatist.com.

Seni on soovitatud hambaid niiditada igapäevaselt, aga hiljuti on selle kohta ilmnenud mitmeid küsitavusi – selgub, et niiditamise efektiivsust pole õieti kunagi uuritudki. Kuna teaduslikult tõestatud andmed puuduvad, siis on võimalik, et niiditamine polegi vajalik… Seni aga, kuni täpseid fakte pole, soovitame meie siiski niidiga hambaid jätkuvalt edasi puhastada. Ja kuna hambaharjaga kitsastesse hambavahedesse ligi ei pääse, on hambaniit siiski nende puhastamiseks parim vahend.

Fluori sisaldav suuvesi aitab ennetada hambakatu teket, aga ära kasuta suuvett kohe peale hammaste pesemist. Harjuta end mitte sööma ega jooma 30 minutit enne ja pärast fluori sisaldava suuvee kasutamist. Ideaalseim aeg? Näiteks pool tundi pärast lõunasööki. Suuvee kasutamisest olulisem on siiski igapäevane korrapärane hambapesu.

Sõltub sellest, kui pikad küüned sulle meeldivad, aga küünte lõikamine igal nädalal või iga kahe nädala tagant on piisav. Ühtlase ja ilusama tulemuse nimel kasuta kindlasti ka küüneviili – nii väldid küünte “narmendama” hakkamist.

Võtmesõnaks on “regulaarsus”. Teisisõnu, nii kaua, kui puhastad regulaarselt oma prille, ei muutu need ka häguseks ja nii mustaks, et need hakkavad nägemisele kaasa aitamise asemel su vaatepilti hoopis hägusemaks muutma. Ja palun, ära kasuta prillide puhastamiseks oma kampsuniäärt, see ei toimi. Kui sa spetsiaalseid vahendeid soetada ei taha, kasuta kas või nõudepesuvahendit ja vett. Kuivata kuiva puuvillast lapiga.

Sõltub raseerijast, aga niipea, kui tunned, et see hõõrub vastu nahka, on aeg see uue vastu välja vahetada. Et raseerijat kauem teravana hoida, loputa see pärast igat kasutuskorda kuuma vee alt läbi ja lase seejärel õhu käes kuivada.