Kümned miljonid inimesed tõotavad igal vana-aastaõhtul pühalikult, et kaotavad järgmisel aastal kaalu. Kuigi nende kavatsused on head, ei ole seda aga tihtipeale nende tulemused. Uuringud on tõestanud, et vaid 8 % inimestest, kes uue aasta saabudes lubadusi teevad, need ka täidavad.

Isegi, kui aasta alguses ka kaalu kaotatakse, tuleb see tagasi. Teadlased on taas tõestanud, et ligi kaks inimest kolmest, kes suudavad kaotada 5 % oma kehakaalust, võtavad need kilod tagasi. Mida rohkem kaalu sa kaotad, seda väiksem on su võimalus seda ka nii hoida.

„See pole üllatav,“ sõnab neuropsühholoog Dr Diane Robinson. „Enamik inimesi keskenduvad peaagu täielikult kaalukaotuse füüsilisele poolele nagu dieet ja trenn. Toiduga kaasneb aga märkimisväärne emtsionaalne pool, mida valdav enamus inimesi lihtsalt ignoreerib. See võib väga kergelt nende pingutusi saboteerida.“

Hiljuti Ameerikas Orlando Healthi poolt läbiviidud uuringus osales üle 1000 inimese. Tulemused näitasid, et 31 % ameeriklastest arvavad, et vähene trenni tegemine mängib olulist rolli selles, et kaalu ei suudeta kaotada. 26 % pidasid mõjutajaks söödavat toitu ja 17 % seda, et tervislik eluviis on kallis. 12 % ütlesid, et nende arvates on suurimaks takistajaks pühendumine ja aeg, mida kaalu langetamine nõuab.

Siiski, vaid üks inimene 10st arvas, et faktoriks on psühholoogiline heaolu. „See võib väga selgelt põhjendada, miks enamikel meist on nii raske kaalus alla võtta,“ sõnab Robinson. „Selleks, et kaalu kaotada ja seda ka hoida, peame tegema tohutult palju rohkem, kui lihtsalt mõtlema, mida me sööme. Me peame ka mõistma, mida me sööme.“

Me oleme juba väga noorest east toiduga emotsionaalselt seotud. Lapsena antakse meile maiustusi, näiteks siis, kui vajame millegi tõttu lohutamist või meid soovitakse kiita hea käitumise eest. Enamik tähtpäevi nagu näiteks jõulud või valentinipäev on keskendunud toidule, ja sünnipäevadel on aukohal kook. Isegi kindla toiduaine kerge lõhn, näiteks vanaema köögist tulnud küpsiste, võib luua võimsa emotsionaalse sideme, mis kestab kogu elu.

„Ükskõik, kas oleme sellest teadlikud või mitte, me oleme justkui kodeeritud kasutama toitu mitte ainult füüsiliseks toimimiseks vaid ka lohutuseks,“ ütleb Robinson. „See pole tingimata halb asi, vähemalt seni, kui sellesse teadlikult suhtume ning sellega vastavalt ka tegeleme.“ Iga kord, kui aju kogeb mingil moel naudingut, reageerib see samamoodi.

Ei oma tähtsust, kas nauding tuleb mõnuainetest, romantilisest hetkest või nauditavast toidukorrast, aju vallandab selle käigus ainet nimega dopamiin. „Me tunneme end hästi alati, kui see protsess on aktiveerunud,“ ütleb Robinson. „Kui paneme aga selle tunde ja toidu vahele võrdusmärgi ning toidust saab meie „tasu”, võivad sellel olla negatiivsed tagajärjed.“

Veel enam, teadlased leidsid seose ka emotsionaalsete probleemide nagu stress, ärevus ja depressioon ning kõrgema kehamassiindeksi vahel. Paljud meist võivad samastuda sellega, et on endale õhtul „midagi head“ lubanud, kui tööpäev kontoris on olnud pingeline. Näiteks haarad poest karbi jäätist, sest tunned, et see aitab sul halbade uudistega paremini toime tulla.

Järgi neid nõuandeid ja mõtesta võimalik emotsionaalne side toiduga enda jaoks lahti.

Pea igapäevaselt päevikut, kuhu paned kirja, mida sööd ja kuidas end tunned. Pane tähele ebatervislikke mustreid.

- Tee kindlaks toiduained, mis sinus hea tunde tekitavad ja pane kirja, miks sa neid sööd. Kas need äratavad sinu jaoks mõne mälestuse ellu või sa tahad just seda toitu stressi tõttu?

- Enne, kui midagi sööma hakkad, küsi endalt – kas ma söön, sest olen näljane? Kui vastad sellele eitavalt, püüa välja selgitada oma probleemi tagamaad.

- Toit ei tohiks olla seotud emotsionaalsete tegevuste või tunnete/mälestustega. Toit on keha jaoks kui kütus, midagi eluks vajalikku ning mitte auhind millegi eest, mida oled hästi teinud.

Allikas: Science Daily