Kümned tuhanded paarid elavad seltsingus, millest võivad tekkida ootamatud vastastikused õigused ja kohustused

Kümned tuhanded paarid elavad Eestis vabaabielus ja see on faktiliselt nagu abielu: nad elavad koos, kasvatavad lapsi, on ühine leibkond. Õiguslikus mõttes ei ole nad aga abikaasad ja vastastikku pärimisõigust ei oma. Notar Priidu Pärna selgitab oma värskes raamatus "Notar Priidu Pärna annab nõu", mida seltsing tähendab ja endaga kaasa toob.

Vabaabielus elavad inimesed seltsingus, mis on üks võlaõigusseaduses ära toodud lepingu liik. Kui mitu inimest teevad ühiselt panuseid ühise eesmärgi nimel, siis tegemist on seltsingusuhtega. Vabaabielupaar on nagu väike selts, millel vaid kaks liiget. Seltsing on vana juriidiline mõiste ja see kehtis Eestis ka enne 1940. aastat. Nõukogude ajal nimetati sedasama lepingu liiki ühise tegutsemise lepinguks.

Seltsing võib rajaneda kirjalikul kokkuleppel, aga sageli rajaneb see suulisel leppel. Kui mees ja naine hakkavad koos elama, siis nad enamasti ei sõlmi kirjalikku seltsingulepingut. Seltsing tekib nende vahel loomupäraselt, sest nad elavad ühises kodus, kannavad selle eest hoolt ja panustavad ühiselt kooselusse. Selle kohta öeldakse rahvasuus, et nad on pannud leivad ühte kappi.