Selle n-ö mõtterännaku juures olen täheldanud üht läbivat joont, mis on elu tsüklilisus. Me tõuseme, kukume ja siis tõuseme taas. Ehk peitub just viimases elamise võti: mitte leppida järjekordse kukkumisega, vaid ikka ja jälle uskuda oma tõusu ja eelnevast isegi kõrgemasse lendu.

Igaühel meist on püsti saamiseks oma meetod. Minul on selleks teadvustamine, et nii

Jaga
Kommentaarid