Sinu sisemine kalender

September on ikka ja alati olnud tarkusekuu. Aeg, mida ümbritseb elevus ja teadmistejanu. Kuidas aga oleks, kui algaval mihklikuul õpiksime raamatutarkuste asemel tundma iseennast – naiseks olemise sisemisi tõdesid?

Oled sa tundnud, kuidas ühe kuu raames sinu meeleolu, jõud ja isud muutuvad? Kuidas pärast menstruatsiooni tunned endas justkui tärkavat energiat, täidad hooga kalendri ning võtad eesmärgiks intensiivse trennitegemise, kuid siis, paari nädala pärast, hakkab ligi hiilima tunne, et tahaks olla lihtsalt teki all – rahus ja üksinda. Koristada oma ümbrust ja mõtteid. Ja see trenn, mida sa kuu alguses pikisilmi ootasid, muutub lihtsalt kohustuseks, mille lõppu sa ei suuda ära oodata.

Mina tundsin seda kogu oma teismeea ja edasi kuni viimaste aastateni välja. Kaheksa aastat tagasi hakkasin endale esitama küsimusi nii naiseks olemise kui ka oma eluvalikute kohta. Tundsin järsku häirivat rahutust: kas nii ongi? On see kõik, mida elul pakkuda on?

Mul polnud konkreetselt midagi valesti, kuid mul ei olnud südames ka seda olen-elus-tunnet. Kõige suurem hirm peitiski end küsimuses, kas minu ülejäänud elu möödubki nii.