Tallinna kunstigümnaasiumi direktor eestikeelsele haridusele üleminekust: mind paneb imestama, kui öeldakse, et meil pole selleks ühtegi toimivat meetodit

„Tervitan hommikul õpilasi uksel – mõnele lapsele on see ainus hetk päevast, mil keegi temaga räägib,“ ütleb Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults, kes rakendab juhtimises start-up-maailmast saadud teadmisi ning usub, et on viimane aeg tõmmata Eesti hariduse viltune PISA-torn otseks.

Esimese septembri eel Tallinna kunstigümnaasiumi direktori kohtudes küsisime, mida ta arvab eestikeelsele haridusele üleminekust. Vastus tuli keerutamata: tuleb minna! Ja lähme. „Mind paneb imestama, kui öeldakse, et meil pole selleks ühtegi toimivat meetodit. Meie koolis on olnud kümme aastat keelekümbluse klassid.“

Mari-Liis kahtlustab, et põhjus, miks vene õppekeelega koolid ei taha programmis osaleda, peitub keerulises olukorras, kus õpetaja peab rääkima rangelt ainult eesti keeles. „Sa pead jääma endale kindlaks. Jah, esimesel aastal ei kulu aeg mitte aine õpetamisele, vaid keeleõppele, rääkimisele ja mängimisele, aga pärast teed tempo tagasi.“