Proovi järele: need kummalised vanarahva kombed peaksid tagama sulle eduka uue aasta

Kuidas ennustada valatud õnne pealt? Mida peaks tegema süldist üle jäänud kontidega? Vanarahval oli kõige jaoks nõu ja lahendus olemas. Kui suurem osa neist kommetest tänapäeval enam vajalik pole, siis on ka erandeid. Loe edasi!

Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat.

Rikkalik kombestik on viimase saja aasta vältel püsinud suuremate muutusteta, jagunedes avalikuks ja koduseks, üksnes oma perele mõeldud nääriõhtuks. Oma tänase ilme sai püha siiski viimase poolesaja aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel mürati mõnes peres veel tuppatoodud õlgedes või heintes, seejärel hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu tööde edendamiseks ja raputati viljapuid korraliku õunasaagi saamiseks.