TÕDE (mõnedel juhtudel). Huulepalsami sagedased kasutajad on kindlasti tundnud, et palsam kuivatab huuli. Jah, mõned huulepalsami koostisained (kamper, mentool, alkohol) võivad ärritada ja kuivatada, kuid tõsi on see, et huuli kattev nahk ei sisalda rasunäärmeid ja on seega juba loomulikult kuivamisele aldis. Oluline on pöörata tähelepanu huulepalsami koostisele – see peaks sisaldama lanoliini või vaseliini. Huuli ei ole hea ka liigselt keelega niisutada, sest sülg kuivatab samuti.

Juuksed harjuvad šampooniga ära.

VALE. Pole mingit teaduslikku tõestust, et šampooni peaks aeg-ajalt vahetama, kui see, mida sa kasutanud oled, täidab kenasti oma eesmärki. Pigem on vahetuse korral tegemist psühholoogilise rahuolematuse ja uute võimaluste otsimisega, kui šampooni tegeliku pesemisvõimega. Ilma igasuguse kahtluseta – sama šampoon, samaoodi kasutades ja samades tingimustes nagu alati, annab alati ka samasuguse tulemuse.

Enda parfüümi lõhna pole tunda.

TÕDE. Iga päev ühe ja sama parfüümi kasutamine muudab meid selle lõhna suhtes „immuunseks“ – me lihtsalt ei tunne seda. See viib aga sageli ülelõhnastamiseni. Püüa sellest hoiduda ning kasuta parfüümi tagasihoidlikult.

Värvitud ripsmete koolutamine lõhub neid.

VALE (teatud määral). Ripsmete värvimine on tuntud juba ammusest ajast ning kaasaegsed tušid on sellised, mis ripsmetele pigem kasu kui kahju teevad. Mis puutub ripsmete koolutamisse, siis see, et neid ei tohiks enne värvida, ei pea päriselt paika – tänapäevased ripsmetušid sisaldavad kõrgtehnoloogilisi ja paindlikke polümeere, toitvaid õlisid ja vahasid. Kuid parem on siiski koolutada enne värvimist, et vältida võimalikku ripsmete koolutaja külge kleepumist

Oled üle 30? Pead kasutama vananemisvastaseid kreeme.

VALE. Inimeste näonahk on sama erinev kui sõrmejäljed. Üks märkab kortsukeste teket juba kahekümnendates, õnnelikumad näevad aga esimesi vananemise ilminguid alles pärast kolmekümnendat eluaastat. Erinevus võib tulla geneetilistest faktoritest ja elustiilist, kuid peamine (80% ulatuses), mis kortsude teket soodustab, on päike. Mingeid üheseid reegleid selle kohta, millal peaks vananemisvastast kreemi kasutama hakkama, ei ole. Hinda oma nahatüüpi ja elustiili ning kasuta kreemi vastavalt sellele. Ning pea meeles – sa pole kunagi liiga noor selleks, et mitte kasutada SPF-faktoriga kreemi igapäevaselt.

Šokolaad ummistab poore.

TÕDE ja VALE. Lugematud uuringud on tõestanud, et vistrike ja šokolaadi söömise vahel ei ole seost. Kuid – veresuhkru kiire kõikumine üles-alla mõjutab rasunäärmete tegevust ning võib seeläbi põhjustada aknet. Mõistlik on vähendada rafineeritud suhkru kasutamist (näiteks šokolaadi ja energiajookide tarbimist) ja süüa madala glükeemilise indeksiga toitu.

Ühe halli juuksekarva väljatõmbamisel kasvab seitse asemele.

VALE. Füüsiliselt on võimatu karvafolliikulite arvu ükskuid karvu välja tõmmates suurendada. Müüt on tõenäoliselt tekkinud sellest, et kui juuksed hakkavad kord juba halliks minema, siis tekib folliikulites selline „värvimuutus“, et kui üks hall karv välja tõmmata, hakkavad halle karvu kasvatama ka selle kõrval asuvad folliikulid. Karvade väljatõmbamise asemel kasuta parem juuksevärvi!

Nahapooride avamiseks kasuta auru.

VALE. Nahapoorid on suhteliselt mõistatuslik “nähtus” ning paljudel meist on nende funktsiooni suhtes vaid udused teadmised sellest, et nad võivad avaneda ja kokku tõmbuda ning suuremaks muutuda. Hoolimata sellest, mida kosmeetikud meile rääkinud on, on fakt see, et nahapooridel pole lihaseid, mida aur või külm vesi mõjutada saaks. Aur aitab vaid pehmenda ja eemalduda pooridesse kogunenud mustusel. Hea uudis on see, et on leiutatud kreemid, mis hoiavad ära pooride suurenemise.

Raseerides muutuvad karvad jämedamaks.

VALE. Raseerimisel pole tagasikasvavate karvade jämedusele mingit mõju. See, mida sa ekslikult jämedamaks karvaks pead, on tegelikult karva jämedam osa – pea, mis esimesena nahast välja ilmub. Kuna raseerija lõikab karvapea pooleks, tundubki allesjääv tüügas jämedam. Raseeri alati n-ö vastukarva ning nii naha lähedalt kui võimalik.

Kortsudevastased kreemid ei mõju.

VALE. Uuemad uurimused näitavad, et 71% naistest ei usu, et kortsudevastased kreemid toimivad. See võis olla tõsi varasemalt, vanaemade aegadel, kuid viimastel aastakümnetel on kosmeetikatööstuse tehnoloogia kõvasti edasi arenenud. Mõjuvuse võti peitub kreemi toimeainetes. Ja neid on palju ning erinevaid – osad on stabiilsemad kui teised, osad läbivad nahka paremini, teised halvemini.

Nahk on puhas, kui see "pitsitab".

VALE. Müüt ulatub tagasi aegadesse, mil arvati, et isegi sigaretid mõjuvad nahale hästi. Tõsi on aga see, et kui nahk tundub “kitsa” ja ebamugavana, kasutad sa oma nahatüübile sobimatuid hooldusvahendeid.

Pikad juuksed puhastuvad iseenesest.

VALE. 3-4 päeva pesemata peanahk hakkab ebamugavalt kihelema ja sügelema. Juuste pikkusega ei ole sel midagi pistmist.

Allikas: Marie Claire