Käes on laupäev ja ma olen nädala jooksul käinud kolm korda trennis (ideaalis tahan homme hommikul ka BodyArti tundi jõuda). Nädal algas korraliku jõutreeninguga, kus käisin koos oma hea sõbranna Anuga. Trenni juhendas personaaltreener Kaspar Lannes, kes armu juba ei anna. Tunnise rassimise käigus tegime harjutusi tervele kehale. Kui fookuses on kõhulihased, siis tahaksin alati nutma hakata, sest see on minu jaoks lihtsalt nii raske! Kaspari trenn on alati olnud superefektiivne, kuna viilimine pole lubatud, aga trenninaljad on alati omal kohal. Trenni lõpus saime minu rõõmuks ka kätekõverdusi harjutada. 

Nädala teine treening viis mind joogasse, kuhu jooksin otse peolt. Kuna tegu oli terve Tallinna kõige hilisema rühmatrenniga, siis lihtsalt pidin sinna jõudma. Kunagi varem pole mulle spordisaalipeeglist punaste huultega piduline vastu vaadanud, aga mul lihtsalt polnud aega meiki maha võtta, nii et suhtusin sellesse huumoriga. Jooga oli ideaalne valik hilisesse õhtutundi, kuna aitas mõnusalt trennile eelnenud rahmeldamist maandada. 

Eile õhtul käisin oma lemmikus rühmatreeningus – Martin Kõrva BodyBalance'is. Kuna mul oli olnud rahutu uni ja kurk kipitas, käisin terve päev nagu zombie ringi, aga trenni ära jätta ei tahtnud – hasart oli sees! Samuti lootsin, et ehk mõjub üks korralik venitamine uimasele olekule raputavalt. Selles oli mul õigus. Pärast trenni oli ülimõnus olla. Jõin veel tassikese ingveriteed ja läksin kerra ära. 

Tundub, et linnalegend vastab tõele – mida rohkem sa trennis käid, seda enam sinna minna tahad. 

Helen:

Sel nädalal käisin elus esimest korda rühmatreeningus StripDance. Enne trenni mõtlesin korra, et ei tea, mida seal kandma peaks ja et minu retuusid ja spordisärk küll piisavalt seksikad ei ole – eriti kui tuleb hakata neid maha koorima. Kohale jõudes selgus, et muretsemine oli asjatu. Ka kõik teised olid tavapärastes trenniriietes ja need jäid kõigile selga.

Trenn kujutas endast üllatavalt tavalist tantsimist, lihtsalt tuli keha veidi rohkem sensuaalselt väänata ja pöörata. Kõige suuremat vatti sai vasak põlv, sest tantsukavas tuli korra sellele laskuda, ja hommikuks ilutses sellel korralik sinikas. Järgmisesse tundi põlvekaitse kaasa?

Kuna selleks ajaks, kui saaliuksest sisenesin, oli rahvast juba palju, pidin leppima tagarea kohaga, kus minu vaateväljas seisis suur sammas, mis keeruliste sammukombinatsioonide ja keerutuste ajal treeneri muudkui ära varjas. Õnneks ei pidanud ma selle varju kauaks jääma: peagi käskis treener tagumistel ettepoole ja eesmistel tahapoole liikuda ja mõne aja möödudes endale taas saalis uus koht leida. Mulle väga meeldis selline korraldus.

Kõige ootamatum hetk jõudis kätte aga trenni lõpupoole, kui meid jagati kaheks ja pooled istusid peegli ette etendust nautima ning teised pidid neile õpitud tantsukavaga esinema. Mulle kui perfektsionistile oli see kõige raskem osa, sest just siis läksid muidugi sammud sassi ja oii, kui piinlik tunne oli. Samas oli teisi täitsa tore vaadata ja järgmisel korral tuleb koreograafia kahtlemata juba palju paremini välja.

Mari:

Kui veel nädala eest olin sunnitud möönma, et trenniharjumus on visa tekkima ning olin enne igat trenni stressis ja mõttes kirusin end, et kuhu ma ennast jälle mässinud olen, siis nüüd on olukord (minu kasuks) pöördunud. Saan öelda, et hakkab tekkima sportlik hasart ja vaat et ootan juba spordisaali pääsemist. Ka olen suutnud valjult välja öeldud lubadusest nädala jooksul vähemalt kolmes trennis käia kinni pidada ja saan rõõmsalt kinnitada, et midagi rasket selles polnudki, kätte võtmise asi – hurraa!

Alustasin neljandat väljakutsenädalat hoogsalt BodyPumpiga ega pidanud pettuma. Kuna olen aastaid tagasi lühikest aega BodyPumpi trennis käinud, siis olid treeningvõtted tuttavad ja teadsin enam-vähem, mida oodata. Kui eelmistes trennides olen ikka vargsi kella piilunud, siis siin ei tulnud see hetkekski mõttesse ja tund möödus lennates. Olen pöörases vaimustuses ja mul on kindel plaan see trenn oma iganädalasse treeningkavasse lisada: registreerisin ennast juba mitmesse järgmisesse BodyPumpi ära ja ootan trenni kannatamatult.

Teisipäeval proovisin ära trenni Brazil Butt Lift 45 – tegemist on jalgade ja tuharalihaste treeninguga, nagu nimestki järeldada võib. Peale treeningmati me tunnis muid abivahendeid ei kasutanud ja kõiki harjutusi saaks hea tahtmise korral edukalt ka kodus iseseisvalt sooritada, kui ainult piisavalt motivatsiooni ja enesedistsipliini oleks (minul vist paraku nii palju ei ole, seepärast piirdun spordiklubis treenimisega). Koormus oli korralik ja pean tunnistama, et esimest korda sain trennis isegi särgi märjaks.

Võtsin osa ka treeningust MyFit Abs, mis on pooletunnine intensiivne lihastreening. Muljed on head, ehkki 30 minutit tundus natuke lühike aeg treeningu jaoks.

Olen tänaseks proovinud ära üheksa erinevat treeningut ja mõned kindlad lemmikud (nagu näiteks ülalkirjeldatud BodyPump) on juba tekkinud. Kuna minu eesmärk ei ole mitte efektiivne kaloripõletus (kehaanalüüsis sain teada, et ideaalsest kehakaalust on mul arvuti arvates puudu suisa 14 kg), vaid just lihaskonna tugevdamine ja lihastoonuse tõstmine, siis keskendun ka edaspidi eelkõige Strength-grupi ning LesMillsi treeningutele.

Jaga
Kommentaarid