Terminiga vintage käiakse tänapäeval liigagi vabalt ringi. Kui mõni aasta tagasi oli see sõna kvaliteedi garantii, siis praeguseks on sellest saanud järjekordne turundussilt. Üldises tähenduses peetakse vintage-kaubaks kõike, mis üle 20 aasta vana. Entusiastide maailmas aga märgistatakse sellega ajastut hästi esindavaid esemeid alates 1920. aastatest (sellest vanemad esemed on juba antiik). Tegu ei pea tingimata olema kultusmoemajade – Chanel, YSL, Halston jne – loominguga, kuid toodetelt oodatakse kõrget disaini-, teostus- ja materjalikvaliteeti. Täiuslik infoallikas vanade siltide, materjalide ning muu osas on Vintage Fashion Guild.

Uudne vana vallutab

90ndate lõpus võttis maailma moeajakirjades võimust põnev nähtus – uhke brändikaubaga hakati salamisi kombineerima teise ringi rõivaid. Supermodellide vormiks said väikesed vintage-kardiganid, naiste alateadvusse ujusid “Seks ja linn” ning Patricia Fieldi hullused, staarid uhkeldasid punasel vaibal möödunud kümnendite haute couture’iga ja fännid kopeerisid usinasti. Vintage’i tung massidesse oli alanud.

Isegi meie kauge Põhjala ei jäänud trendist puutumata – Soome moetoimetajate pühaks allikaks sai müstiline poekene nimega Play It Again Sam. Nägin neil internetikasinatel aastatel kurja vaeva, et selle põhjanaabrite vintage-legendi jälgi ajada.

Romantikanäljast või protestist on möödunud aegade rõivaid kantud pea igal ajastul. 60ndate rokkarid nagu Robert Plant kandsid provokatiivselt 20ndate naistejakikesi, elegantsed punkarid eesotsas Debbie Harryga lükkasid protestiks jalga 50ndate kontorinaiste stiletod ning grungetüdrukud koos guru Kurt Cobaini endaga patseerisid ringi 30ndate kombineedes. 21. sajandi alguses pole teise ringi rõivaste kandmine enam ammugi originaalne sõnavõtt ega vaeste või alternatiivikute pärusmaa – sekkaripoodides šoppavad kõrvuti moenäljane miljonär ja töötu pereema.

Nišihobist tööstusharuks

Uuri tänavastiiliblogisid ning sa saad ruttu aru, et fashionistade peamiseks kullaauguks ongi vintage- ja second-hand-poed. Ent möödas on ajad, mil suvalisest misjonipoest või kirikusekkarist võis Diori, Balenciagat vmt leida. Vintage on tööstusharu ning pärlid nopitakse juba varakult välja. Ning eksid rängalt, kui oletad, et tolmuse vanakraami omanikuks saad sama eelarvega nagu H&Mis šopates.

Tõelise vintage-kraami omandamiseks peab su pangaarvel olema tõsiseltvõetav nullirida.
Vintage-hõngu võivad nautida ka need, kes ei talu mõtet, et nad kannavad kellegi teise vanu rõivaid. Enamik massibrände muud ei teegi kui kopeerivad vana. Ka hinnalisemate kaubamärkide seas on vähe neid, kes suutnud pilgu tulevikku suunata. Retrolaine on üle pea kokku löömas – lavalaudadel kõnnivad üha uued ja uued tõlgendused 40ndatest, 50ndatest, 60ndatest, 70ndatest jne.

Kodumaised varasalved

Eestis on puhtavereline vintage-fashionista väga keeruline olla. Ajaloo tõttu ei saa meie moe varasalvi võrrelda nt Briti või USA naiste võimalustega. Tõelist kaubamärgikaupa jõudis raudse eesriide taha vähe ja seegi välismaale emigreerunud sugulaste abipakkides. Ja kui haruldane väljamaa kleit juba kappi laekus, siis kanti see enamasti auklikuks.

Loomulikult on vintage-väärtus ka Nõukogude ajal õmblussalongides ja Tallinna Moemajas valminud rõivail. Juba mõnda aega saab hellitlevalt vintage’iks kutsuda 80ndate lõpu glamuuribrändi Elina moeüllitisi ning varsti ootab sama saatus ka Ivo Nikkolo moemärgi varajast toodangut.

Minu suureks „meelehärmiks” on aga mõned vaprad naised olukorda muutma hakanud ning ka internet pakub lõputuid võimalusi. Igal juhul kutsun ma teid sellesse põnevasse maailma külla. Maitsma tunnet, mis tekib, kui keegi su kleidikest kiiskavate silmadega ihaleb ning sa saad talle öelda, et tegemist on Põlva kaltsukast või veebiavarustest pärit leiuga.

KULLAKAEVANDUSED VEEBIS

Tõelised kullakaevandused asuvad netiavarustes. Suurima valikuga šoppamiskohad on www.eBay.com ja www.etsy.com. Teadmine, et koos sinuga šoppab eBays näiteks Dita von Teese, paneb südame kohe kindlasti kiiremini tuksuma.

Loomulikult võib netis osteldes alt minna, ent kui oled ise mõistlik, siis pole karta midagi. Osta alati nende müüjate käest, kelle kohta on postitatud hulganisti häid kommentaare, ja tee endale PayPali konto, mis muudab veebis maksmise turvalisemaks.

Kui teed oste väljaspool Euroopat, siis arvesta ka posti teenustasudega ning käibe- ja tollimaksuga, mis suuremale ostusummale lisanduvad. Infot uuri Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

KUUS KULDAVÄÄRT NÕUANNET

1. Alusta aksessuaaridest. Kui rõivaste leidmine tundub liiga suur töö, siis hangi garderoobi täienduseks ehteid, vöösid, salle, kotte jne.

2. Võta endalt mõõdud. Eriti oluline on see veebišoppamise puhul. Hoia mõõdulinti kaasas kohtades, kus rõivaid proovida on keeruline.

3. Ole kannatlik ja loov. Selle Õige leidmine võtab aega ning läheb vaja fantaasiat, et mõnes kortsus nirus disainileidu näha. Kui ostad rõivaid garderoobi täienduseks, siis mõtle julgesti ka ümbertegemisvõimalustele. Kui aga ostad investeeringuna, siis väldi isegi rõivaste parandamist – see võib tuleviku hinnast maha võtta.

4. Ära lase end lollitada. Tee endale selgeks ajastud ja õiglased hinnad. Jälgi kinniseid, sest paljudel juhtudel reedavad toote vanuse lukud, trukid jms.

5. Kontrolli esemeid iga nurga alt ning heas valguses. Kindlasti kontrolli ka voodrit. Vaata, kas lukud töötavad, nööbid on alles, millises korras on kaunistused (nt litter- ja pärlitikandid jne). Vanad plekid ei tule enamasti välja ning ka halb lõhn püsib. Rebenenud õmblusi annab enamasti parandada, kuid auke peita on juba raskem.

6. Ole hingelt tugev. Kui plaanid rõivast kanda, siis peab see olema kandmiskorras. Haprast ja kahjustatud rõivast pole sulle kasu (v.a juhul, kui oled sattunud tõelise rariteedi peale).
Sidebar lõpp

Tõetruult ajastuid järgida on keeruline, seetõttu kombineeri hoogsalt eri kümnendeid ja stiile. Välja pead ju paistma sina, mitte muuseumieksponaat!

Lugu ilmus 2011. aasta veebruarikuu Annes & Stiilis.