Igapäevases elus võib aga stressireaktsioon tekkida niivõrd tihti, et veedamegi suurema osa oma ajast, võimetuna selgelt mõelda ja rahulikuna püsida.

Loe edasi ja saa teada mõned kasulikud nipid, kuidas olla rahulikum, enesekindlam ja õnnelikum. Kõiki neid toetavad ka uusimad neuroteaduslikud uuringud.

Harjuta kaastundlikkust

Kaastundlikkusele keskendumine on äärmiselt oluline, kuna see tuleb sinu üldisele heaolule suureks kasuks. See tekitab imelise tunde, kui suudad teistega arvestada ja neile kaasa tunda, kuid veelgi olulisem on olla kaastundlik iseenda vastu.

Kui näitad üles kaastundlikkust, vabastab sinu keha dopamiini ja oksütotsiini, mis omakorda suurendavad rahulikkuse, turvalisuse ja usalduse tundeid. Nii väheneb ärevus, mis sinus tekkinud on. Seega, palun ära ole enda vastu nii karm – kaastundlikkus on hea nii teistele sinu ümber kui ka sulle endale.

Ole kohanemisvõimeline

Inimestele ei meeldi juba loomu poolest muutused. Meile meeldib selle asemel kord, stabiilsus ja samasus.

Kohanemisvõimelisuse õppimine ja arendamine võib olla hirmutav, kuna see viib sind mugavustsoonist välja. Alusta väikeste sammudega ja võta ette mõned kaalutletud riskid – kõnni koju mööda teistsugust teekonda, hakka õppima mõnd uut keelt, proovi uut treeningut. Juba varsti paned tähele, et muutused on positiivsed ja ei olegi tegelikult niivõrd hirmutavad ohud.

Väiksema ohuga kaasneb ka väiksem stress, seega hakkad end püsivamalt rahulikumana tundma. Kohanemisvõimelise käitumise harjutamist on teadusuuringutes seostatud ka väiksema riskiga dementsuse tekkeks hilisemas elus.

Energia või koorem – missugune on sinu stressireaktsioon?

Me kõik vajame oma ellu teatud koguses stressi. Mõtle isegi sellele energiale, mida koged positiivse ja motiveeriva pinge all olles (ehk tervislik stress) või see „õrnad liblikad kõhus“ tunne, mis tabab sind enne suurt esitlust. Samas on äärmiselt oluline ära tunda, millal stressi tunne on ebatervislik.

Kasuta teadvelolekut, et viia end taas tagasi selle tervisliku energia juurde hetkel, mil tunned, et stress hakkab sind koormama. Professor Stephen Palmer on samuti öelnud, et stress tekib siis, kui tajutav stress ületab sinu toimetulekuvõime.

Ma olen perfektsionist! See on hea, eks?

Täiuslikkust nähakse ühiskonnas kui tõelist aumärki. Ole aga ettevaatlik! Peame selle mulli kahjuks purustama: täiuslikkust ei ole kunagi võimalik saavutada. Meie soovitus sulle oleks asendada täiuslikkuse poole püüdlemine hoopis sellega, et üritad saavutada tipptaseme.

Sa võid sellega hoopis midagi täielikult ära rikkuda, kui lükkad ülesandeid edasi hirmus, et need ei saa olema täiuslikud. Selle asemel proovigi hoopis saavutada tulemust, mis on hea ja kõrge kvaliteediga. Ole nii hea kui sa suudad – ole parim versioon iseendast. Sel viisil, mitte piinliku täpsusega maksimaalset perfektsionismi taga ajades, saad palju väiksema ajaga palju rohkem tehtud. Boonusena oled kogu protsessi ajal tunduvalt rahulikum. Täiuslik, eks? Vabandust – suurepärane!

Proovi teadvelolekut

Teadvelolek ehk inglise keeles mindfulness on iidne budismi meditatsiooni praktika. Tänaseks päevaks on neuroteadlased tõestanud, et see on äärmiselt efektiivne meelte rahustamise meetod. Teisisõnu – see tõepoolest toimib! See paneb meid olema just praeguses hetkes kohal ning kogema elu selgelt ja täisväärtuslikult. See õpetab meie meelt hoidma sundivad, negatiivsed ja mittekasulikud mõtted eemal, et saaksid probleeme ratsionaalselt lahendada. Teadvelolek aitab hetkes kohalolekut täielikult hinnata. Praeguses hetkes aja veetmine on tõeliselt imeline – see on kõik, mis meil on!

Allikas: Glamour UK