“Juba päris väiksena tundsin suurt huvi laste vastu, tahtsin väga teada, kust ja kuidas nad tulevad, ning mu emal oli lausa hirm, et äkki ma saan liiga noorelt emaks. Nii siiski ei läinud, hakkasin triipe püüdma parimas lapsesaamiseas ehk 25aastaselt. Mulle ja abikaasale tundus, et on õige aeg, ja arvasin naiivselt, et kui beebipillid ära jätan, siis kohe jäängi rasedaks. See tundus nii loogiline, mu sõbrannad ju rasestusid imelihtsalt. Aga mida ei tulnud, oli rasedus. Hoolimata meie väga suurest soovist ja pingu­tustest ei õnnestunud mul lapseootele jääda.

Jaga
Kommentaarid