Kõige tavalisem on, et kõhumured on seotud eluviisi ja toitumisega. Hiina meditsiin paigutab seedimise meie orga­nismis kesksele kohale ja mitte ainult seedeorganite asukoha mõttes, vaid ka tähtsuse poolest. “Öeldakse lausa nii, et kui rasket haigust põdeval inimesel on seedimine korras, siis on prognoos hea, kuid korrast ära seedimisega ei ole häid väljavaateid,” sõnab Hiina meditsiini arst Udo Uffert. Tihti tullakse tema juurde abi otsima just mitmesuguste soolestikuhädade korral (kõht valutab, on kinni või lahti, koriseb) ja paljudel juhtudel seda ka saadakse.

Kõikide seedimist puudutavate murede lahendamisel täpsustatakse organismi tüüpi – sellest sõltuvad edasised toitumissoovitused. Levinuim on inimeste jagamine kuude tüüpi: kuum, külm, kuiv, niiske, nõrk ja seiskunud energiaga tüüp. Uue toidusedeliga tekkivaid muutusi näeb ja tunneb kehas tavaliselt kuu-kahe pärast ehk tuleb olla kannatlik.

Kuula oma keha

Ufferti sõnul annab keha ise märku sellest, milline toit talle sobib ja mis mitte. “Suus on tunda toidu iseloomu: kuum, soe, neutraalne, jahe, külm, niisutav, kuivatav. Näiteks vürtsine toit soojendab ja seda tunneb inimene vaistlikult. Mahlased puuviljad jahutavad ja niisutavad ning neid võib süüa isukalt just kuuma ilmaga. Keha annab meile märku, mida tal vaja on, kuid meie ei taha või ei oska seda tähele panna,” räägib ta. “Sööma peaks väga aeglaselt ja rahulikult, söömine on nagu meditatsioon. Ja sama oluline kui toit, mida süüakse, on see, kuidas seda tehakse. Mitte kunagi ei tohi süüa käigupealt, näiteks autoroolis, kõndides või ajalehte lugedes.”

Praegu on populaarne ülistada veganlust ja toortoitumist ning salatit süües järgida põhimõtet “mida rohkem, seda parem”. Kuid stopp! Hiiglasliku koguse toore toidu söömine ei pruugi üldse meie põhjamaisele seedimisele sobida...

Jaga
Kommentaarid