“Olen enamiku oma elust elanud teiste arvamuse ja hinnangute järgi. Nüüd tunnen, et olen taustamüra kõrvale jätnud ja õppinud kuulama Marioni häält ja sõna!”

Marion Vahtre (37), analüütik

Peeglist näen toredat ja uudishimulikku paksu nahaga Marioni.

Lapsena teadsin, et olen eriline ja nunnu, aga mu keha polnud justkui isiklik, sest iga mööduja pidas normaalseks mind kusagilt patsutada või mu teistsuguseid juukseid katsuda. Praegu oleks see täiesti mõeldamatu, eks? Põhikoolis program­meeriti minusse teadmine, et olen paks ja see võrdub ilmtingimata kole ja laisk. See omakorda võrdub aga rumalusega. Lisaks olen veel ka liiga erinev — pruun. Koolikius kasvatas mulle paksu naha. Hilisemates kooliastmetes selgus, et tegelikult olen õpihimuline, püüdlik, seltsiv ja abivalmis inimene.