Pool elu ratastoolis elanud, nüüd raamiga kõndima õppiv Briti: kõige tähtsam on, et olen elus

“See, milline välimuselt olen, ei määra minu identiteeti ega võimalusi. Enda ja teiste vastu alati ausaks jäämine on palju enamat väärt kui kõik muu kokku," sõnab müügikonsultant Briti Tartes (28), kes on pool oma elu ratastoolis elanud, kuid nüüd maksku mis maksab kõndima õpib.

Kui ema mind ootas, tekkis tal hambavalu. Arst ütles, et antibiootikume ei saa välja kirjutada, kuna need on lootele kahjulikud. Selles olukorras ei osatud midagi ette võtta. Ema lootis, et valu läheb üle… Järjekordsel arstivisiidil avastati, et põletik on juba lõualuus. Ema ütles, et käis küll verd andmas, aga kahjuks ei tulnud välja, et põletikunäitaja oli juba väga suur. Ema ei oska siiani aru saada, kuidas analüüsid ei näidanud, et organismis pole kõik korras. Arst oli öelnud, et nüüd on kaks varianti — surete teie või laps.

LOE KA: INTIIMSED FOTOD | Erineva figuuriga naised ausalt sellest, kuidas nad end oma kehas tunnevad: naine on esmajoones mehe ornament 

Miks lõppes see sellega, et Briti ei saanud kõndida ja liikus keskkoolini ratastoolis, kuidas teised lapsed teda selle tõttu kiusasid ning kuidas naine end tasapisi raamiga kõndima õpetab, saab teada edasi lugedes. Muuseas räägib Briti ka aastatetagusest kohutavast autoõnnetusest, millele ta täna aeg-ajalt mõtleb. "Auto kaotas juhitavuse, tegi teel piruette, rullus üle katuse ja maandusime otsapidi kõrvalolevas tiigis. Kõige suurem õnnistus oli, et vastu ei tulnud ühtegi teist autot. Kui auto oli peatunud, olin kindel, et jäin ainsana ellu — autos valitses vaikus."