Maalapi, kuhu suvekodu on rajatud, sai Therese isalt kingi­tuseks. Pikalt polnud siin muud kui järv ja laaned, kuid kui Therese vanemad oma Võru maja maha müüsid ja Tartusse kolisid, kadus ka Ostratitel koht, kus linnasuminast välja lülituda. “Mõtlesime: oot-oot, nüüd pole ju kuskile suvitama sõita, tuleb hakata ehitama,” meenutab Therese.

Tema sõnul kõlas mõte unis­tuste suvekodust küll põnevalt, ent tol hetkel sai sütitavaks Joeli ind. “Tema poolt tuli initsia­tiiv. Mina olin just lõpe­tanud meie linnakodu sisus­tamise ja polnud uue projekti osas nii entusiastlik.”

Ideest kopa hoovi veere­miseni kulus pool aastat. Ühenduti arhitektidega, telliti jooniseid. “Lasime mõttel settida ja proovisime aru saada, millist maja vajame. Siin pole ju erilisi piiranguid, ümberringi lage maa ehk saad teha täpselt nii, nagu ise tahad. Aga see ongi korraga lihtne ja kohu­tavalt keeruline,” muigab naine.

Jaga
Kommentaarid