Helen Adamson avameelselt teda tabanud nutisõltuvusest: sul pole õrna aimugi, et kellegi postitus võib sind niimoodi käivitada

Nuti- ja netiseadmetesse üleliia kinni jäämisest annavad märku suurenenud ärevus, keskendumisraskused, halvenenud lähisuhted, võimalikud probleemid tööl ja enda elu pidev võrdlemine teiste omaga.

Elu võrgus on vajalik ja iseenesest mõistetav. Lausa möödapääsmatu, kui mõelda viimase pooleteise aasta peale. Kui sa ei suuda aga elu telefoni ja arvutita ette kujutada või tunned ärevust, avastades, et oled telefoni välja minnes koju unustanud, on põhjust muret tunda. Nuti-, neti- ja koos sellega sotsiaalmeediasõltuvus hiilib ligi tasahilju ja FOMO (fear of missing out — hirm infost ilmajäämise ees) tekitab aina süvenevat ärevust.

Pereterapeudiks õppiv laulja Helen Adamson (34) on täiskohaga Instagrami mõju­isik. Ta jagab enam kui 28 000 jälgijaskonnaga kontol oma publikuga nii killukesi igapäeva­elust, sügavamaid isiklikke teekondi kui ka koostööprojekte, millest saadav tulu ongi tema sisse­tulek. Selleks kõigeks peab ta olema pidevalt sotsiaalmeedias aktiivne, kättesaadav. Liigagi palju, tunnistab ta.

“Olen just viimasel ajal mõelnud nende mineviku­hetkede peale, mil veetsin väga palju aega internetis ega olnud hetkes kohal. Tegelesin pide­valt Instagramis oma tööga — pidin fotosid postitama, kirjadele vastama, mõtlesin, mis pilte teha… pidin pidevalt online’is olema, muidu engagement väheneb. Instagram on nii üles ehitatud, et mida rohkem online’is oled, seda rohkem su postitusi boost’itakse, ja mida rohkem oma jälgi­jatega suhtled, seda rohkem hoiad ka neid seal raken­duses. Ühel hetkel sain aru, et ma ei saa enam nii elada, et minu peamine fookus on telefonil ja kõik muu tuleb selle järel.”