KOLUMN | 50-aastaselt vaba Marit eksabikaasa kolleegiga kohtingul: kas suhtel on tulevikku, kui igal kohtumisel lisandub mõni AGA?

Olin just lõpetanud Vincent van Gogh elulooraamatu lugemise, kui diivanil vedelevas telefonis käis plinn. Sirutasin käe ja logisin telefoni — uus sõbrakutse Facebookis, keegi Vadim.

Hakkasin juba kontakti kustutama kui märkasin, et meil on üks ühine sõber. Klõpsasin Vadimi kontole. Ühiseks sõbraks osutus minu endine mees. Vadimi postitused olid venekeelsed. Mõtlesin, et vene keele praktika kuluks ära, hakkabki keeleoskus ununema ja venelastega ei olegi pikka aega suhelda saanud. Usaldust äratas ka ühise sõbra olemasolu. Otsustasin sõbrakutse vastu võtta. Üsna pea kirjutas Vadim: „Privet!“ Klõpsasin oma vene tähtede klaviatuurile ning vastasin samaga. Tuleb tõdeda, et vene kirjatähtede otsimine telefoni klaviatuurilt võttis korralikult aega, samas mõjus arendava väljakutsena.

Vadim, kirjutas vene keeles: „Sümpaatne, tutvume?“

* 

Marit on viiekümnendates naisterahvas, kel seljataga 24 aastat abielu, kuid praeguseks on ta juba seitse aastat lahutatud ja elab üksinda. Kõik kolm last on kodust välja lennanud. Mida siis teha üksinda elades? Võtta koer? Kass? Minna uuesti mehele? Anne & Stiili igakuises kolumnis saame tema seiklustele kaasa elada.