KOLUMN | Ester Kannelmäe: kahetsen elus vähest, kuid hinge jääb vaevama fakt, et ei pigistanud vanavanematest välja piisavalt lugusid

Uus aastaring on algamas ja inimeste ootused on uhked: rohkem raha, ilusam keha, pandeemia ja keskkonnakriisi lõpp. Minu suurimaks sooviks on veel mõned tiirud ümber päikese koos kullast kallima vanaemaga ja et juttu jätkuks kauemaks.

Valetaksin, kui ütleksin, et mäletan meie esimest ühist pidu, nõukaaja standardite järgi glämmist pakatavat tõelist juubelit — Meeri 50! Olin siis napilt aastane valgeroosasse vahtu rõivastatud nunnupall, kelle tolle õhtu seiklustest räägitakse legende. 2022. aasta lävel hõõrun silmi — Meeri 90! Number on korrektne, ent mõistus keeldub uskumast.

Kahetsen oma elus vähest. Siiski tean, et hinge jääb vaevama fakt, et ma ei pigistanud oma vanavanematest välja piisavalt lugusid. Nüüdseks on mulle jäänud vaid Meeri ja temagagi on olukord sama.