Eri ajastuid vaadeldes tekib teatud värviskaala — kord ollakse erksuse usku, siis jälle reserveeri­tumad. Antiikajal olid interjöörid pigem maa­lähedased ja rahulikud — põhjus võib peituda selles, et tol ajal lihtsalt ei osatud saavutada kirkaid värve. Kasutati seda, mida loodus andis.

Gooti ja romaani ajal tulid pildile punakad ja tumedad toonid, sügavad, kohati isegi sünged. Renessanss see-eest tõi interjööri helgust — popu­laarsed värvid muutusid heledamaks ja ruumid rõõmsa­maks. Mängu astusid roheline ja sinine. Tähtis roll oli kontrastidel.

Jaga
Kommentaarid