Kõrvarõngad peavad olema pisikesed (läbimõõt kuni 8 mm) ega tohi rippuda.

Jumestus peab olema tagasihoidlik, kui üldse. “Küünte lakkimine on tekitanud alati furoori. Keelatud see pole, aga eks siingi kehtib tagasihoidlikkuse printsiip,” ütleb nooremleitnant Leena Tammets.

Juuksed peavad olema kinni — see on ühtaegu nii ohutuse, praktilisuse kui ka korrektsuse küsimus. “Mul on keskmise pikkusega kohevad lokkis juuksed. Ja mulle kohe üldse ei meeldi, kuidas need vormiga välja näevad. On normaalne, et tõusen hommikul üles ja teen soengu pähe. See on praktiline, aga ka ilus vaadata.”

Leena nendib, et Eesti kaitseväe regulatsioon ei ütle, kuidas täpselt juukseid kinnitama peaks, kuid on riike, kus ka selles küsimuses rakenduvad ranged reeglid. “Näiteks USAs ja Suurbritannias on see väga reglementeeritud. Käisin paar aastat tagasi õppusel, kus elasin nende riikide esindajatega samas telgis. Nende soengud olid heas mõttes väga ära lakutud. Ühtegi suvalist juuksekarva polnud, võrk käis veel krunni peale. Loomulikult tuli krunn sättida ka teatud kõrgusele. Vanasti oli meestel kaitseväes habe keelatud. Nüüd vaatad, et mõnel on ilus ja hooldatud, teise puhul tahaks aga kohe käärid haarata.”

Tavavormi kingad olgu kinnised. Määratud on ka kontsa maksimaalne kõrgus.

Meestele antakse kaks paari tavavormi pükse, naistele seelik ja püksid. “Mäletan, et kui ma kunagi teeninduses töötasin, siis ütlesin oma alluvatele, et kui keegi tuleb tööle seelikuga, aga sukkadeta, ja jalad on sealjuures raseerimata, siis on ta samal päeval vabastatud. Ametnikul pole ilus paljaste säärtega käia. Isegi kui ilm on soe, siis selle jaoks on sukad.”