Tulihingeline urbanist Maria Derlõš Laagnasse linnaaia rajamisest: arvati, et niisama mõmisejatel on sakuska kohe lähedalt võtta

Kes headust külvab, see armastust lõikab, teab urbanist ja tulihingeline linnaaednik Maria Derlõš.

Ta jutt on sorav ja sõnad mõtestatud. Liigutused kiired, pilk mõjus. „Silmad nagu šokolaadinööbid,“ märkan end mõtlemas. Marias on südamlikkust, kuid sama palju ka südikust. Teda innustab linnaruum – selle uurimine, mõtestamine, asukad. „Linn ei pea olema betoonist,“ ütleb ta veendunult. „Ka tihedalt asustatud paik saab olla roheline. See on meie psühholoogiline vajadus – uuringud näitavad, et isegi metsapildiga tapeet langetab stressitaset.“

Maria on õppinud Eesti Kunstiakadeemias urbanistikat, lööb kaasa linnaruumi uuringutega tegelevas Linnalaboris ja on üks Lasnaidee asutajatest. Lisaks tööle Tallinna strateegiakeskuses on tal käsil õpingud Hiiumaa ametikoolis. Lõpetades saab Mariast linnaaednik („Tase 4!“ hõikab ta rõõmsalt), mida võib pidada ühe pikaajalise unistuse täitumiseks.

Kes on urbanist?

Lihtsalt öeldes ühendab urbanistika sotsiaalteadused arhitektuuri ja linnaruumi uurimisega. Eesmärk on aru saada, kuidas inimesed end ümbritsevasse keskkonda suhestavad ja millised on nende võimalused selle mõjutamiseks. Näitena räägib Maria hiljutisest Linnalabori projektist, mille ülesanne oli uurida, mida teha tühjenevate kortermajadega Ida-Virumaal. „Inimestele meeldivad väikesed asulad, aga kuidas teha nii, et neid ümbritseks mõnus keskkond, mitte mahajäetud hooned? Urbanistika eriala ongi tekkinud sellest, et ühiskond linnastub – see aitab paremini mõista, prognoosida ja suunata protsesse, mis meie ümber toimuvad.“

Maria tõdeb, et inimesed on muutunud ajas aktiivsemaks, mida väljendavad elavalt