Üksinda reisile? Sandra Niinepuu teeb just seda, enamasti Eestis: on palju, mida kaaslasega koos ei märka või ei koge

Mäletan algklassidest, kuidas mõned tüdrukud hoidsid alati kokku ja pidid tegema kõike koos. Isegi tualetti oli julgem minna ühes sõbrannaga. Mina ei saanud sellest aru siis ega mõista ka nüüd. Õigupoolest on väga vähe asju, mida ei saa edukalt — või isegi paremini — teha üksinda. Näiteks reisida!

Inimesed on erinevad ja kindlasti on ühele üksiolek loomulikum ja lihtsam kui teisele. Minul ei ole üksi toimetamine alati nii kergesti välja tulnud. Näiteks olin kaua aega veendunud, et üksi sööb restoranis ainult viimane luuser — igaüks ju näeb, et tal pole sõpru. See tähendab, et alati, kui tuli töö- või kooliasjus välismaal reisides üksi väljas süüa, oli see minu jaoks äärmine piin. Restoranidest hoidsin kaugele ja eelistasin kiirtoidukette. Subway — see on ju õige koht ühele üksikule luuserile või mis?

Oma esimese puhkusereisi võtsin teadlikult üksinda ette viis aastat tagasi ja see viis mind päevaks Helsingisse. Sellest ajast alates olen omajagu üksi rännanud, enamasti Eestis. Tunnen selleks suisa vajadust.