• Kui me ei saa möödunut muuta, siis miks me seal elada püüame, küsib Razzetti. „Minevikus elades oled nagu hamster rattas – see ei vii sind kuidagi edasi. Lahtilaskmine on teadlik protsess. See ei tähenda, et peaksid unustama, mis juhtus. Ei, sa pead lahti laskma ootustest. Me ei kannata, sest suhe lõppes, vaid kuna me tahtsime, et see kestaks igavesti. Hinda positiivset, mis juhtus, ja lase minna sellel, mis „oleks pidanud juhtuma“. Nagu kirjutas Eckhart Tolle: „On õrn piir mineviku austamise ja sellesse uppumise vahel.“”

  • Raamatu „Beyond Blame“ autor Carl Alasko ütleb, et minevikus tuhnimisele aitab lõppu teha siiras soov liikuda edasi. „See on võtmetähtsusega, sest kui inimesel puudub päriselt soov õppida ja kasvada, siis ta seda ka ei tee.“ Siis on lihtsam hädaldada ja teisi süüdistada.

  • Alasko sõnul aitab minevikus tegutsemine vältida isikliku vastutuse võtmist. „Kui sa saad süüdistada väliseid asjaolusid iseenda õnnetuses, siis saad ka suunata kogu oma vastumeelsuse ja viha teiste või ühiskonna suunas. Alati on süüdi süsteem või keegi muu. Nemad vastutavad minu ebaõnne eest. Tegelikult on see lihtsalt ohvrirolli võtmine. See on viis hiilida eemale pingutamisest ja tegutsemisest, sest miks üldse üritada, kui õnn ja edu pole sinu kätes?“

  • Tee oma elus julmalt aus inventuur, soovitab Banu Sekendur. Ainult täiesti aus olles saad selge pildi, kas elu minevikus või endises suhtes oli päriselt nii hea, nagu lased endal uskuda. „Ole aus nii inimeste kui ka olnud aegade meeldivate külgede ja vigade suhtes. Jah, möödanik polnud täiuslik, aga see polnud ka läbinisti halb. Klaar pilt aitab edasi minna.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid