Üksi ja rahul: milleks mulle kellegi haisvad sokid ja vingumine? Ei, aitäh!

Uue põlvkonna naised ei närtsi lillekesena lootuses, et neid tuleb päästma prints valgel hobusel. Üha enam on meie seas neid, kes suhtuvad mehesse pigem kui seksiobjekti. Kui Eesti mõjub liiga ahistavalt, hangitakse elamused eksootilisest kommipoest.

Nende daamide tõsieluseikluste kõrval kahvatub ka kultussari “Seks ja linn”. Enamasti on need suure egoga, iseteadlikud ja majanduslikult iseseisvad naised, kes hindavad seksuaalseid naudinguid kõrgelt, aga enda võimalusi Eestist sobivat partnerit leida ülimalt realistlikult.

“Mehi on meil Eestis vähe ja need vähesedki ei vasta kooselu või isegi seksi silmas pidades soovitud standarditele. Mehed kurdavad jälle, et eestlannad on enamasti bitch'id, kes jahivad ainult raha. Ootuste lõhe on mõlemal poolel sügav, et mitte öelda ületamatu,” räägib särasilmne ettevõtja Maret, lopsakate kehavormidega naine, keda eesti mehed kogu elu liiga paksuks on pidanud.
Lisaks ebastandardsele figuurile on Maretile ette heidetud liigset võimekust, aga ka seda, et ta ei armasta kodus süüa teha. “Ma pole doktorikraadiga modell, kelle elu sisuks on mehi teenindada, mis parata.”