Viis kuud töölt eemal – parim otsus üldse

„Tegelikult ei saanud ma viimase piirini aru, et olen täielikus augus,“ tõdeb Eliisa Teder (31), kes mõnda aega tagasi seisis silmitsi tõsise läbipõlemisega, kuid jõudis veel õigel hetkel pidurit tõmmata.

Kui liita vastutusrikas töö ülearuse kohusetundlikkuse ja haruldaselt halva allaandmisoskusega ning lisada juurde pandeemia, saab kokku ideaalse võrrandi, et üles ütleksid nii keha kui ka vaim. Just nõnda juhtus Eliisaga.

Eesti ühes edukaimas idufirmas töötav naine naudib nii oma ametit kui ka kolleegide ja klientidega suhtlemist. Kuna tema töö iseloom ei küsi asukohta, töötas Eliisa kaks aastat tagasi veel Budapestis, kuni algas pandeemia. Naine võdistab veel tänagi esimesest koroonakevadest rääkides õlgu. „Vuih, kohutav aeg, mida tagasi ei taha.“ Tema jaoks hakkas just siis lumepall veerema. Kodust sai kontor ja iga vaba hetk möödus arvuti taga töötades. „Ei olnud ju võimalust sõbrannadega kokku saada ega kuidagi teisiti normaalselt lõõgastuda.“