Just nii sattus Liina Raud tuuritama selle mitmele Grammyle nomineeritud bändiga

Kuus aastat tagasi Eestist USAsse kolinud Liina Raud tunnistab, et American dream on nagu legend sinilinnust – hõrk muinasjutt. „Olen nii mitu korda olnud valmis ära koju tulema. Istunud köögipõrandal ja lahistanud nutta.“ Täna õpib Liina Columbia kolledžis fotograafiat. Lõpudiplomini on jäänud kaks aastat.

Chicagosse kolides algas uus ajajärk. „Sõbranna kaudu sain tuttavaks kohaliku kogukonnaga, kus on muusikuid, tantsijaid, sõnakunstnikke. Inimesi, kelle seltsis tunnen end hästi.“ Fotograafiani jõudis Liina tänu Mirjami koolikaaslase isale Tomile, kes on kontserdifotograaf. Kui mees kord Liinalt küsis, mida too oma eluga peale tahab hakata, ei osanud naine esiti vastata. „Hakkasin hoopis naerma ja ütlesin, et ei tea. Ma lihtsalt ootan. Ootan, et mu elus midagi juhtuks.“

Jumalikku sekkumist ei tulnud pikalt loota. Õlekõrre viskas muusikust sõber, kes Chicagosse esinema sattus. Liina polnud kamraadi aastaid näinud ning otsustas teda kontserdil üllatada. Õõtsuvas melomaanide seltskonnas märkas ta silmanurgast Tomi, kes muusikut läbi kaamerasilma jäädvustas. „See oli valgustumine. Sain aru, et pildistamine on täpselt see, mida ma teha tahan,“ läheb ta elevile. Teades, et sõber müüb vana kaamerat, läkitas Liina talle kohe järgmisel hommikul sõnumi, et soovib pildiaparaadi ära osta. Ja kui saab, siis võtaks kiire fotokursuse ka.