Džässlaulja Susanna Aleksandra Veldi: võiks keskenduda rohkem artistidele ja nende albumitele kui üksikutele lauludele

Rahvusvaheliselt tunnustatud džässlaulja Susanna Aleksandra Veldi aasta viimased kuud on pehmelt öeldes tempokad. Naasnud just maailma ühelt mainekamalt muusika- ja esitlusfestivalilt WOMEX, teeb andekas džässlauljatar ettevalmistusi eesolevaks Euroopa tuuriks, kus tutvustab oma loomingut ka sellistes suurlinnades nagu Pariis ja Berliin.

Naasid just maailma ühelt suurimalt muusika- ja esitlusfestivalilt WOMEX. Kirjelda palun, mida seal tegid ning millise tundega sellele tagasi vaatad?

Osalesin WOMEX-il Music Estonia delegaadina. Esindasin muusika iduettevõtet Fairmus, milles olen alates juunikuust täitnud COO rolli. Minu töö on eelkõige võrgustuda: kohtuda artistide, plaadifirmade ja levitajatega. Kuulata, mida nemad vajavad, ja tutvustada, mida meie saame pakkuda.

Jõudsid küll WOMEX-ilt tagasi, kuid juba loetud päevade pärast annad Eestis kaks privaatkontserti ning seejärel alustad oma Euroopa tuuriga, kus esined ka sellistes suurlinnades nagu Pariis ja Berliin. Kuidas sa tuuriks valmistud?

Tuuriks valmistumisel on minu jaoks mitu osa. Pean olema valmis nii mentaalselt, muusikaliselt kui ka füüsiliselt. Tuuri elu on väga huvitav ja hoopis teistsuguse rütmiga, kui tavaline elu. Ärkad, reisid, teed heliproovi ja esined. Eesmärk on luua publikuga võimalikult hea side ja suunata kogu energia hea kontserdi andmisse.

Tuuril esitan põhiliselt enda albumitel välja antud muusikat, kuid kirjutan juurde ka paar uut seadet. Samuti tahan tutvuda sihtkoha muusikaga ja võimalusel lisan oma kavva ka mõne kohaliku pala enda võtmes. Muusikalise poole pealt õpin uut repertuaari ning katsun leida uut hingamist varem kirjutatule.

Kolmandaks, valmistumisel on minu jaoks oluline ka regulaarselt trenni teha. Füüsiline aktiivsus hoiab mind rõõmsa ja erksana ning mõjub ka võhmale ja häälele hästi. Tuuril on ajanappuse tõttu trennirutiini lihtne kaotada. Et seda oleks lihtsam hoida, on oluline luua endale trenniharjumus juba varem.

Räägi palun oma Euroopa tuurist.

Meie kontserttuur Belgias, Saksamaal ja Prantsusmaal toimub vahemikus 23.-27. november ning seda aitavad korraldada Eesti kultuuriesindajad Pariisis, Strasbourgis, Berliinis ja Brüsselis. Tuuri eesmärgiks on tutvustada Eesti džässmuusikat Euroopas, pakkuda Eesti artistidele esinemisvõimalusi nimekates džässklubides ning seejuures ka võimalusi muusikaalaste kontaktide loomiseks. Novembris astun üles ka Soomes ja enne Euroopa tuuri algust kvartetiga ka Kanaari saartel: Gran Canarial ja Tenerifel.

Selle kõige kõrval lööd kaasa ka iduettevõttes Fairmus. Kuidas sa sinna sattusid ja mida sa seal teed?

Olen alati tundnud, et lisaks muusikale, sooviksin end proovile panna mõnes iduettevõttes. Iduettevõtete loominguline, kastist välja mõtlemine ja suure eesmärgi nimel töötamine on midagi, mis mind n-ö käima tõmbab. Kui kuulsin, et Reigo Ahven on muusikaettevõtte loonud, ütlesin talle nalja pärast: „Oh, võta mind tööle“. Mõne kuu pärast saingi kõne palvega luua Fairmusi keskkonda meeleolu playlist-id. Märkamatult kasvas minu roll järjest suuremaks, kuni leidsin end COO ametikohalt.

Kuna olen artistina olnud ka enda manager, projektijuht, turundusjuht jm, siis olen väiksemal skaalal paljusid rolle täitnud. Praegune amet sisaldab paljut, mida olen juba õppinud, kuid õpetab ka iga päevaga midagi uut. Töötan selle nimel, et meie tiimil oleks hea koos töötada, et asjad liiguksid edasi ja sujuksid ladusalt. Lisaks esindan Fairmusi erinevatel messidel, loon kontakte muusika tegijatega ja aitan kaasa mõelda turundus, kommunikatsiooni ja toote teemadel.

Kuidas eristub Fairmus teistest muusika platvormidest?

Fairmus on esimene täielikult user centric mudelit kasutav muusika platvorm. See tähendab seda, et kuulaja raha jagatakse ainult nendele artistidele, keda ta päriselt kuulab. Paljudele tuleb üllatusena see, et teiste muusikaplatvormide süsteem sugugi nii ei toimi ja suurem osa raha jaotatakse suurtele plaadifirmadele ja megastaaridele isegi siis, kui kuulaja ise neid ei kuula. Meie eesmärk on luua jätkusuutlikum muusikaarmastajate ja -tegijate kogukond, milles fännide kuumaks toetab just nende endi lemmikartiste.

Peale selle soovime pakkuda kuulajale sisu, mis teda päriselt huvitab. Olen täheldanud, et algoritmid ei saa minu maitsele eriti pihta ja suunavad mind pidevalt kuulama midagi, mida nemad tahavad, mitte mida mina tahan. Lisaks on suure valiku seast raske leida muusikat, mis mul päriselt silma särama lööks. Sama on kurtnud ka mitmed teised muusikaarmastajad. Soovime seda muuta ning aidata artisti ja tema auditooriumi omavahel paremini kokku viia.

Sa mainisid algoritme. Ühest küljest muudavad need muusika kuulamise äärmiselt mugavaks. Miks on sinu arvates oluline ise muusikat valida?

Mäletan seda, kui teismelisena ostsin hunniku CD-sid ja kuulasin ühte albumit ilmselt sadu kordi algusest lõpuni läbi. Kui põnev oli leida midagi, mis mind päriselt kõnetas. Muusika avastamine lisas sellele avastusele rohkem tähtsust. Meie klassis oli „cool“ olla esimesena mingi ägeda bändi või albumi avastaja. Seega, veetsin palju aega bände otsides ja nende kohta uurides. Muusika, mida avastasin n-ö sööbis minu sisse, sai minu identiteeti osaks ja vormis mind inimesena.

Algoritmidel põhinevad streaming teenused kipuvad juhatama muusikakuulajat sinna, kuhu algoritmid tahavad, mitte aga sinna, millega kuulaja päriselt suhestub. Enamasti on algoritmide aluseks kas laulu tempo või üldine stiil. Kahjuks aga ei võta algoritm arvesse laulu sõnumit , emotsiooni ja muusikalist kvaliteeti.

Lisaks muretsen selle pärast, et paljudest inimestest on saanud nö passiivsed kuulajad. Kui lähtume ainult algoritmidest, siis kui palju jääb meile alles personaalset eneseväljendust läbi muusika? Mida see teeb inimese identiteediga? Kuivõrd vormib inimest ja tema mõttemaailma?

Sama olen mõelnud ka kohvikute ja restoranide kohta: kui teie kohas mängib üleüldine algoritmide loodud liftimuusika playlist, siis mida see ütleb teie kui toiduelamust pakkuva koha identiteedi kohta?

Mis sa arvad, mis selle passiivsuse vastu aitaks?

The Guardian avaldas hiljuti artikli, mis rääkis inimestest, kes on lõpetanud muusika kuulamise Spotifyst, Apple Music-ust või teistest algoritmidel põhinevatel voogedastusplatvormidest. Üheks voogedastusplatvormidelt lahkumise põhjuseks oligi see, et kasutajad tundsid, kuidas nad muutusid passiivseteks muusikakuulajateks. Algoritmid söötsid neile ette muusikat, mis oli väga sarnane sellele, mida nad olid varem kuulanud. See aga tegelikult tekitas olukorra, kus nad ei jõudnud enam uue muusika kuulamiseni. Lisaks muutus muusika taustaks, millele ehk ei pööratudki enam niivõrd tähelepanu.

Ma arvan, et see ongi paljude voogedastusplatvormide valu, kuid mõnes mõttes ka võlu. Algoritmid sööstavad kuulajatele ette laule, mis neile justkui peaks meeldima. Kindlasti leiab palju meeldivat, aga samas jäävad paljud laulud, artistid ja žanrid, mida algoritmid ei soodusta, täiesti avastamata. Tekib muusikaline filtrimull: kasutaja kuulab üha rohkem seda, mida algoritmid ette söödavad ning mida rohkem kasutaja neid kuulab, seda rohkem algoritm neid lugusid eelistab.

Mul on väga hea meel, et tänapäeval on taas moodi läinud vinüülide kuulamine. Paljud on endale soetanud mängijad ja tunnevad uhkust vinüülikogu üle. Kohutavalt hea on näha, et inimesed armastavad vinüülipoodides aega veeta ja just nimelt avastada. Arvan, et ka streaming teenuseid kasutades võiks keskenduda rohkem artistidele ja nende albumitele kui üksikutele lauludele. Album või EP on artisti tervikteos, millega kuulaja võiks tutvuda just selles järjekorras nagu artist ette näinud on.

Arvan, et lõppude lõpuks meie muusikamaitse eest oleme vastutavad meie ise, mitte algoritmid. Me võiks astuda sammu tagasi ja valida ise, kes me oleme, mida me kuulame ja milliseid emotsioone muusika meis loob.

Loe ka: Jazzlauljatar Susanna Aleksandra: kas sulle Frank Sinatra ja Ella Fitzgerald meeldivad? Kui jah, siis sulle ju meeldib jazz!