Ebakindluse ja „vigadega“ on nii, et vahel sa ei saa arugi, et need sul üldse on, enne kui keegi neile tähelepanu pöörab. Mäletan, et kooliajal polnud mul kunagi probleemi oma laubaga. Seda hetkeni, mil klassivennad hakkasid norima selle suuruse pärast. Pärast seda hakkasin mõtlema, et võib-olla ongi... liiga kõrge. Kusjuures needsamad poisid kutsusid mind ka pesulauaks. Tol ajal tegi see haiget, sest keha ei olnud veel välja arenenud ja ega nendest teemadest väga räägitud ka. Kandsin push-up-rinnahoidjat, et näidata, kuidas mul midagigi on.

Jaga
Kommentaarid