Riia elamise kunst: barokne roosa kirik, uskumatu taaskasutus ja teater kui religioon

Sügisene Riia võiks end julgelt kuulutada maailma jalutamispealinnaks – värvikas tänavapildis sulanduvad üheks kosmopoliitseks linnaks graatsilised juugendhooned ja moodsa inseneriteaduse tipptasemel saavutused.

Riia täiesti teistsuguse näo avastad, kui seikled Āgenskalnsi kitsastel tänavatel. Asumi Daugava vasakkaldal rajas 19. sajandi lõpus multikultuurse Riia koorekiht seal igiammusest ajast seisnud puumajade asemele, mis Napoleoni vägede sissetungi ajal maha põletati.

Riia oli toona Tsaari-Venemaa suuruselt kolmas linn, tähtis tööstus-, haridus- ja transiidikeskus. Toonased töösturid, pankurid, võimuesindajad ja kultuurieliit said võimaluse joonistada täiesti uus linnaplaan ja demonstreerida elamise kunsti kõrgemat taset. Nad ehitasid nii uhkeid juugendvillasid kui ka baltisaksa arhitektuuri pärleid Daugava ning kauni männimetsaga kaetud künka vahele, jättes piisavalt ruumi kohvikutele ja niisama promeneerimiseks. Kui Nõukogude Liit okupeeris Läti, paigutati neisse haiglad, lasteaiad ja sanatooriumid. Sinna asusid elama okupatsiooniarmee kindralid – paljud villad muudeti kortermajadeks, männimets võeti maha, küngas tasandati ja ehitati Riia esimesed hruštšovkad.