Mida me teame HPV vaktsiinist ja selle toimimisest emakakaelavähi ennetuses

HPV on viirus, mis põhjustab nii hea- kui ka pahaloomuliste kasvajate teket. Näiteks üle 90% emakakaelavähi juhtudest on põhjustatud viirusega nakatumisest. Seetõttu on ennetuseks sõeluuringus osalemine, mis aitab rakumuutusi varakult avastada ning vaktsineerimine omakorda viirusega nakatumist ära hoida.

Eestis 16 aastat kogemust

Eestis on HPV vastu vaktsineeritud juba 16 aastat. Meditsiinis on teada üle 200 HPV tüübi, kuigi iga nakatumine ei vii vähkkasvaja tekkeni. Läbipõdemise tagajärjel konkreetse HPV tüve vastu tekkiv immuunsus ei ole eriti tugev ning sellele loota ei tasu.

Viirus on väga nakkav, levib seksuaalvahekorra ajal kui ka limaskestade kokkupuutel, ilma, et oleks sugulises vahekorras oldud, näiteks pettingu teel. Just see ongi põhjus, miks riiklikes kavades on planeeritud HPV vaktsineerimisega alustada noores eas, enne suguelu algust. Eestis on lisatud vaktsiin emakakaelavähi ennetusena riiklikusse vaktsineerimisprogrammi 2018. aastast 12-14-aastastele neidudele.

HPV vaktsiin ei sisalda viirust ennast, vaid imiteerib selle kuju

„HPV vaktsiin ise viirust ei sisalda, vaid imiteerib selle kuju ning nõnda õpib meie immuunsüsteem viirust ära tundma ja looma kaitseks antikehad,“ selgitab Karmen Jaaniso, arst-resident infektsioonhaiguste erialal.

Arst lisas, et pole võimalik, et vaktsiin võiks haigust põhjustada, sest vaktsiin viirust ennast ei sisalda. Tema sõnul on vaktsineerimine kõige tõhusam enne seksuaalelu algust, kui organism pole veel HPVga kokku puutunud. Kuid vaktsineerimine toimib ka hiljem, sest kõigi tüvedega ei pruugi olla organism veel kokku puutunud. Enne 15. eluaastat tuleb teha kaks doosi, hiljem kolm. Alati saab HPV vaktsineerimise kohta infot küsida kooliõelt ja perearstilt.

Emakakaelavähki haigestutakse Austraalias järjest vähem

Üks esimesi riike, mis alustas 2007. aastal emakakaelavähi ennetustööna üleriikliku vaktsineerimise programmiga tüdrukutele vanuses 12-13 aastat ning kuni 26-aastastele naistele, oli Austraalia. 2013. aastal laiendati programm 12-13- aastastele poistele.

Kümme aastat hiljem tehtud uuringu tulemused näitasid vaktsineerimisprogrammi edukust rahva tervisele, sest HPVst tingitud haigestumised olid Austraalias märgatavalt kahanenud. Selle ajaga vähenes alla 20-aastaste naiste raskete emakakaela anomaaliate esinemissagedus 70%, 20–24-aastastel naistel 50% ja 25–29-aastastel naistel 19%.

Langustrendi näitasid ka healoomuliste kasvajate, kondüloomide esinemine. Alla 21-aastastel heteroseksuaalsetel meestel ja naistel 93%, 21–30-aastastel naistel 80% ja 21–30-aastastel meestel 72%. 92% võrra vähenes nende HPV tüüpide esinemissagedus, mis põhjustab suurema osa emakakaelavähi juhtudest

Vaktsiini mõju emakakaelavähi ärahoidmiseks

Neljavalentse HPV vaktsiini mõju uuringutulemusi emakakaelavähi riski vähendamisel Rootsis on analüüsitud meditsiiniväljaandes The New England Journal of Medicine 2020. aastal.

Rootsis läbi viidud sõltumatu uuring on üks esimesi, mille käigus jälgiti vaktsineeritud tütarlapsi pikema perioodi jooksul ning uuriti vaktsiini mõju just emakakaelavähi riskile ja tekkele.

Alates 2007. aastast alustas Rootsi vaktsineerimisprogrammi 13-17-aastastele neidudele. 2012. aastal käivitatitasuta lisa-vaktsineerimisprogramm naistele vanuses 13-18 aastat ning koolipõhine vaktsineerimisprogramm 10-12-aastastele tütarlastele. Lisaks kutsuti 23-64-aastaseid naisi osalema sõeluuringutes intervalliga 3-7 aastat, olenevalt vanusest.

Uurimisrühma valimisse kuulus 1 672 983 tütarlast ja naist, kes olid 2006- 2017. aastatel 10- kuni 30-aastased. Uuringu jooksul kontrolliti tütarlapsi ja naisi emakakaelavähi suhtes kuni nende 31. sünnipäevani. Uuringus hinnati HPV vaktsineerimise ja agressiivse emakakaelavähi riski seoseid.

Kokkuvõttes hinnati, et enne 17ndat eluaastat vaktsineeritud naiste risk haigestuda emakakaelavähki oli 88% madalam kui vaktsineerimata naistel. Samuti oli vaktsineerimise mõju tulemuslik ka vanematel, tõenäoliselt seksuaalelu alustanud noortel naistel, kellel vähenes emakakaelavähi esinemissagedus 53%.

Küsimuste korral pea alati nõu arstiga. Selgitusi on valmis jagama perearstid, naiste- ja meestearstid, samuti kooliõed ning sõeluuringuid läbiviivad ämmaemandad.

HPV kohta saad lugeda lähemalt Terviseameti vaktsineeri.ee või HPV infoportaalist.

Merck Sharp & Dohme OÜ EE-NON-00400 11/22