Kas teadsid, et valulikud tüükad suguelundil võivad olla viirusest alguse saanud kondüloomid

Inimese papilloomviirus (HPV) on nakkav viirus, mis võib põhjustada nii hea- kui ka pahaloomulisi kasvajaid. Healoomulisteks kasvajateks on näiteks tülikad soolatüükad, kuid eelkõige valulikud kondüloomid suguelundi piirkonnas. Kuidas kondüloome ära hoida ja ravida, annab nõu SA TÜK Nahahaiguste kliiniku arst-õppejõud, dr Airi Põder.

HPV levib limaskesta kontakti kaudu, peamiselt sugulisel teel, kuid samuti näiteks pettingu kaudu. Iga nakatumine ei vii haiguseni, vaid organism suudab viirusest ise vabaneda. Alati see nii ei lähe ning viirus jääb organismi, hakkab rakkudes paljunema ja viib kasvajate tekkeni.

Tüükalised moodustised suguelundi piirkonnas

Teravad kondüloomid on healoomulised kasvajalised tüükad, mis 90% juhtudest on põhjustatud kergesti nakkava viirusetüübi, HPV-6 või HPV-11 poolt. Moodustisi võib leida suguelunditel ja on nähtavad palja silmaga. Samuti võib tüükaid olla tupes, emakakaelal, kusitis ja pärakus. Peale suguelundi piirkonna võib HPVga nakatumine kaasa tuua veel moodustisi ninas, suus ja kurgus.

„Esimesed märgid haigestumise kohta ilmuvad kaks-kolm kuud pärast nakatumist või veel hiljem. Seepärast ei pruugi haigustunnuste ilmnemine tähendada partneri truudusetust. On mõistlik, kui mõlemad lasevad end sellisel puhul kontrollida,“ rääkis dr Põder.

Ta lisas, et pöörduma peaks dermatoveneroloogi, günekoloogi või uroloogi poole. Nii dermatoveneroloogi kui günekoloogi vastuvõtule võib patsient pöörduda otse, ilma perearsti saatekirjata. „Kõigepealt tuleks veenduda, et tegu on ikka teravate kondüloomidega, mitte mõne muu haigusega, näiteks pahaloomulise kasvajaga,“ tõdes ta.

Naistel ja meestel võrdselt

HPV levib võrdselt nii naiste kui meeste seas ning see on põhjus, miks teravad kondüloomid kimbutavad soost hoolimata. „Olen veendunud, et tegelik abivajajate hulk on oluliselt suurem, kui täna arsti juurde jõuab,“ rääkis dr Põder ja lisas, et sageli on haiguse protsess enne abi saamist kestnud juba aastaid ja kondüloomidest on haaratud suurem osa genitaalide pinnast.

Ravi eesmärgiks on eelkõige nähtavate käsnaliste moodustiste eemaldamine, mis sügelevad, on valulikud ja häirivad. Raviks on nii kemoteraapia kui ka tüükaliste moodustiste mehhaaniline eemaldamine kas kirurgiliselt, laseriga või muudel meetoditel. Võimalik on erinevate ravimeetodite kombineerimine.

Kuidas vältida kondüloomide teket?

Kuna kondüloomide peamine tekkepõhjus on nakatumine HPVga, siis on neid valulikke tüükaid võimalik ennetada hoidudes nakatumisest haigust põhjustava viirusega. Eestis on HPV vastu võimalik end vaktsineerida juba teismelise east. Vaktsineerida on võimalik nii naistel kui ka meestel oma perearsti juures või erinevates kliinikutes.

Alates 2018. aastast on HPV vastu vaktsineerimine 12-14 aastastele tüdrukutele on lisatud riiklikusse kavasse ning on neile tasuta.

Vaktsiin annab dr Põdra sõnul kaitse nende HPV tüvede vastu, mille seos emakakaelavähi ning ka kondüloomide tekkega on tõestatud. Vaktsineerimine on kõige tõhusam enne seksuaalelu algust, kui puudub eelnev kokkupuude viirusega. See on põhjus, miks riikliku kava alusel vaktsineeritakse neidusid 12-14 aasta vanuselt. Hilisemas eas ning ka poistel on see võimalus kättesaadav iseseisvalt oma perearsti juures või vaktsineerimiskabinettides.

HPV kohta saad lugeda lähemalt Terviseameti vaktsineeri.ee või HPV infoportaalist.

Merck Sharp & Dohme OÜ EE-NON-00400 11/22