Noor naine pärast rakumuudatustest teadasaamist: esimene mõte oli teha lastega viimane ühine reis

Maian on 39-aastane kahe lapse ema – terve ja alati energiline. Ühel ilusal argipäeva hommikul, kui mõtted olid juba lõunaste tegemiste juurde rutanud, sai ta jahmatava diagnoosi. PAP-testi tulemus näitas inimese papilloomiviiruse (HPV) tagajärjel tekkinud rakumuudatusi emakakaelas. Naist tabas paanika, kas tõesti vähk?

„Maailm peatus. Esimene mõte oli võtta kiirelt pere kokku ja teha lastega viimane ühine reis soojale maale,“ meenutas Maian keerlevaid tundeid kaks aastat tagasi. Õnneks läks kõik siiski hästi. Edasised uuringud näitasid emakakaelavähi eelset seisundit ning õigeaegse operatsiooniga sai hullem ära hoitud. Kuid seda arusaamatum on tema jaoks inimeste vähene teadlikkus võimalustest, mis emakakaelavähki ennetada aitavad: „Kui sa vajad infot, siis uuri ja küsi arstilt, aga ära ole ükskõikne enda ja oma laste tervise suhtes.“

„Eesti inimeste teadlikkus HPVst ja ennetusest on kahjuks tänini madal. Olenemata sellest, et HPV vastu on vaktsineeritud juba üle 16 aasta ning erinevad uuringud on tulemust tõestanud,“ tõdes Regionaalhaigla günekoloog-vanemarst, dr Aleksandra Šavrova ning tõi välja veel ennetuses olulised sõeluuringud ja regulaarsed naistearsti külastused.

Meditsiinis on teada üle 200 HPV tüübi, kuigi iga nakatumine ei vii vähkkasvaja tekkeni. Arstide vaates ei ole vaja kõiki viirustüüpe diagnoosida, sest enamik neist inimesele ohtu ei kujuta. Dr Šavrova sõnul on tähelepanu suunatud HPV onkogeensetele tüüpidele, millest üks osa on madala onkogeense riskiga ning põhjustavad kondüloome või tüükaid. Teine osa aga kõrge onkogeense riskiga ning võivad põhjustada erinevate elundite vähki: emakakaelavähki, pärasoolevähki, suuneeluvähki ja peenisevähki.

HPV on kõige sagedasem sugulisel teel leviv haigus. Viirus levib inimeselt inimesele otsesel kokkupuutel naha ja limaskestadega. HPV võib ka kõige väiksemate naha- või limaskestavigastuste kaudu organismi tungida. See juhtub eelkõige nahapiirkondade intiimse kokkupuute või väga tiheda kehalise kontakti korral, nt suudlemise või pettingu ajal. Viirusi on võimalik ka oraalseksi käigus edasi anda, nakatades suuneeluvähki. See on põhjus, miks riiklikes kavades on planeeritud HPV vaktsineerimisega alustada noores eas, enne seksuaalelu algust.

Dr Šavrova lisas, et igal aastal diagnoositakse Eestis 180 uut emakakaelavähi juhtu ning paraku on vähki haigestumus ja suremus Eestis üks Euroopa kõrgemaid. HPV levik ja seos vähkkasvajate tekkega on põhjus, miks 2018. aastast lülitati HPV-vastane vaktsineerimine 12-14-aastaste tütarlaste seas Eesti riiklikku vaktsineerimiskavasse. Peale vaktsineerimise on emakakaelavähi ennetuseks regulaarne naistearsti külastus ja sõeluuringutes osalemine.

Tänu õigeaegsele avastamisele läks Maianiga, kes käib regulaarselt kontrollis, kõik hästi. „Meditsiin ikkagi aitab. Operatsioon aitab,“ tõdes ta. Õigeaegse diagnoosi ja raviga on võimalik uuesti terveks saada. Pärast ehmatavat diagnoosi on ta teadlik, et on olemas võimalus HPV vastu end vaktsineerida ning täna on see lisaks veel tema kui lapsevanema otsus.

Pärast taastumist oli naine valmis nakatumisest avalikumalt rääkima ning selgus, et tema tutvusringkonnas on päris mitmed sõbrannad sama diagnoosiga silmitsi seisnud.

Emakakaelavähki haigestumise kõrgpunkt on dr Šavrova sõnul 45-55-aastaste naiste seas, kuid vähki võib esineda juba 30-dates aastates naistel. Varases staadiumis haigus endast märku ei anna ning kulgeb üldjuhul ilma sümptomiteta. Esimesed märgid, kui koheselt peaks arsti poole pöörduma, on voolus ja veritsus päevade vahel.

„Ma ei tahaks, et keegi minu pärast peab muretsema ega soovi, et mu enda tütar kunagi sama hirmsate tunnetega silmitsi seisab. Või minu sõbrad ja nende lapsed,“ arutles Maian. Uuringud näitavad, et 60 protsendil naistest esineb viirus juba viie aasta jooksul pärast seksuaalelu alustamist, isegi juhul, kui elatakse koos ühe partneriga. „Need teemad, mis puudutavad meie tervist, ei puuduta ainult meid, vaid ka lähedasi.“

Dr Šavrova lisab, et emakakaelavähk pole ainus vähiliik, mida HPV võib organismi püsima jäädes tekitada. Lisaks suurendab viirus veel päraku või suguelundite piirkonna vähirisk, mida esineb nii naistel kui ka meestel. Nii meeste kui ka naiste seas on omakorda viimastel aastatel kasvus suuneeluvähk. HPV vastu on võimalus end vaktsineerida olenemata soost.

Küsimuste korral pea alati nõu arstiga. Selgitusi on valmis jagama perearstid, naiste- ja meestearstid, samuti kooliõed ning sõeluuringuid läbiviivad ämmaemandad.

HPV kohta saad lugeda lähemalt Terviseameti vaktsineeri.ee või HPV infoportaalist.

Merck Sharp & Dohme OÜ EE-NON-00400 11/22