JÄRJEJUTT | III osa: Meil on viimaks kodu ja see asub Provence´is

Kõlab kaunilt, kas pole? Eriti pärast üle kuu aja kestnud kodutuks olemist. Viimaks leidubki korteriomanik, kes nõustub oma elamisse laskma nii kahtlased isikud nagu eestlased. Tegelikult tundub meile, et saame selle korteri endale ennekõike seetõttu, et meie maakler Corine ei viitsi kellelegi korterit näitamas käia.

Esmakordselt kohtume temaga ühe reede pärastlõunal, kui ta on ilmselgelt juba nädalavahetuse alguse puhul lõuna kõrvale üksjagu veini nautinud. Ju ta seetõttu, hetkelises ülevas meeleolus, meile välja lubabki, et võime tulla korterit vaatama samal ajal, kui ta eelmise üürniku väljakolimise akti vormistab. Ega ta põhimõtteliselt meile korterit ei näita, pigem laseb uksest sisse.

Igatahes oleme ülepeakaela elevuses, kui saame Corine'ilt e-kirja. Nimelt õnnestus tal omanikku veenda ja saatku me nüüd talle vajalikud dokumendid. Ütlen, et see oleks täiesti imeline, kui saaksime kolme päeva pärast korteri kätte, sest nii ei peaks me järgmisesse AirBnb-sse enam kolima.