Mari Ojasaar Parve tüdrukuteõhtu: valge täkk ja naiste väering

Valge peolimusiin, põsemuside äri, ekside vetteviskamise tseremoonia... Kui kujutleda üht klassikalist tüdrukuteõhtut, kipuvad silme eest läbi jooksma sedasorti kaadrid. Viise, kuidas traditsioonilist pulmaeelset pidu läbi viia, on aga lugematul hulgal.

Mari tüdrukuteõhtu möödus suvisel Hiiumaal kõige lähedasemate sõbrannade ringis. Nagu päeva peategelane ise ütleb, siis ei mingit suurt pidu ega tralli. Koosviibimise keskmes olid hoopis naiselikud rituaalid. Ta ei tee saladust, et andis sõbrannadele selged niidiotsad kätte, mida teha ja millest kindlasti hoiduda. „Olen ikkagi õppinud, et mida konkreetsem igasugustes suhetes olla – nii oma mehega kui ka sõbrannadega –, seda suurem tõenäosus on saada, mida soovid. Ütlesin kohe, et kui ma pean hakkama kuskil midagi müüma, jooksen minema. Olin valmis, beebi süles, plehku pistma,“ naerab ta, „aga ei olnudki vaja, tuli täpselt minu nägu üritus.“

Ka toimumisaega ja -kohta ei hoitud Mari eest saladuses. Vastupidi, sõbrannad tulid naisele põhimõtteliselt koju kätte ehk seadsid end samal hommikul sisse Pihla inspiratsioonitallu. „Beebiga on ikkagi parem, kui tead selliseid asju ette. Sain rahulikult ärgata, mulle valmistati mõnus hommikusöök ja seejärel istusin meigikunstnik Jana Bobergi tooli – magamata emmena tundsin ennast kohe palju paremini.“