Sõber Justinile: sinu väike indoeuroopa mõistus ei ole võimeline mõistma eesti keele sügavaid nüansse

Joon Matiga linnas kohvi peaaegu igal hommikul. Me pole selles eraldi kokku leppinud. Külastame lihtsalt juhtumisi üht ja sama kohvikut.

Mati armastab oma kohvi juua mustalt ja laseb selle niristada enda poolkatkisesse kruusikesse. Mina tellin tavaliselt cappuccino. Me näeme välja küllaltki erinevad. Tema oma pika halli habemega on nagu vana maalikunstnik. Kuid me muutume ajas aina sarnasemaks. Teeme mõlemad absurdseid nalju teenindajatele, kes küll naeratavad, kuid ei paista meid kumbagi mõistvat.

Pean tunnistama, et mõnikord ei saa ma tegelikult ise ka vanamehe naljadest aru. Tema sõnul seetõttu, et ma ei räägi eesti keelt emakeelena. „Sinu väike indoeuroopa mõistus ei ole võimeline mõistma eesti keele sügavaid nüansse,“ on Mati öelnud. Tal võib õigus olla. Kui mu indoeuroopalik meel on nii teistsugune, siis kuidas saaksingi kunagi haarata läänemeresoomlaste intelligentsust?