Tähtsam kui maandumine Kuul

Sõna „kliitor“ seostatakse kreekakeelsete sõnadega kleitoris (väike mägi) ja kleis (võti). Kuigi seda pisikest organit võib tõepoolest pidada võtmeks, mis avab naistele ukse naudingute maailma, ei ole see kindlasti lihtsalt üks pisike mägi, nagu on pikka aega arvatud.

Ometi, kui küsida juhuslikult inimeselt tänaval, mis see kliitor õigupoolest on, kirjeldab ta tõenäoliselt ikkagi väikest kühmu häbeme ülaosas. Vastus pole iseenesest vale, kuid nagu eksperdid ütlevad, on see ainult jäämäe tipp ning organ ise tegelikult palju suurem ja põnevam struktuur.

Teeme minirännaku ajaloos. 16. sajandil väitis flaami anatoom Vesalius näiteks, et „tervetel naistel“ kliitorit ei esine. Või kas teate, kuidas 1800. aastal väidetavalt hüsteeriat raviti? Just nimelt, kliitori kirurgilise eemaldamisega. Rahulolematu naine oli hoobilt hüsteerik ja nii arvatakse, et ka vibraator leiutati 19. sajandil just sellesama „konditsiooni“ ravimise eesmärgil. Andis ju mänguasja põnev päritolulugu ainest ka 2011. aastal esilinastunud ajaloolis-romantilise komöödia „Hüsteeria“ sünniks. Sophia Wallace küsis oma 2014. aasta TEDx-kõnes tabavalt: kuidas on võimalik, et me maandusime Kuul enne, kui avastasime kliitori anatoomia? Sest tõepoolest, selle tegelikku ehitust ja eesmärki õppisime tundma alles 1998. aastal tänu Helen O’Connellile.