Kaelani surfis

Sinu ees on naised, kes on saanud lauajupil liueldes maitsta sooja helesinist ookeanivett Marokost Vanuatuni. Sellegipoolest toimub lainetants suurem osa aastast koduselt hülgehallis Läänemeres. Vetes, kus sa ei tee õieti vahet, kas paksu musta kummiülikonda on peitunud naine või mees, kus vesi on külm ja uusi seksikaid trikoosid ei lähe vaja, ja võib-olla oled sa üldse sel päeval, kui meri sobivalt lainetab, hoopis tööl.

Vaikses ookeanis ja Hawaii saartel on lainesurf olnud alates 4. sajandist graatsia ja atleetlikkuse sümbol ning ajaviide. Sealtkandi lainelaudurid lubasid endale juba üle tuhande aasta tagasi igal aastal koguni kolm kuud töövaba hooaega, kuna toitu oli piisavalt, ilm oli soe ja muret hakkamasaamise pärast polnud. Eesti tingimustes me nii muhedast elust rääkida ei saa, kuid ometi oleme jõudnud ajajärku, kus funktsionaalne rõivastus ja sobivad ilmaolud võimaldavad surfarielu ka meie laiuskraadil.

Kõigi ebamugavuste kiuste tõestavad nii mõnedki Eesti naised, et on vist vanade polüneeslaste hingesugulased, ning treenivad aasta ringi ainult selle nimel, et olla parem surfar. Nad valivad isegi töökohti selle järgi, et oleks rohkem vabadust oma hobiga tegeleda. Sest nagu nad ise ütlevad: surf teeb õnnelikuks.