Kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi: mul on üks suur eesmärk ja unistus!

„Minu suur unistus on, et Eesti inimesed, aga ennekõike just meie lapsed, oleksid terved ja tugevad. Tervis on meie väikese rahva püsimise võti,“ põhjendab kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi, miks ta Reformierakonna nimekirjas Harju- ja Raplamaal parlamenti pürgib.

„Ühe tunni päevas leiab oma tervise heaks iga inimene, lihtsalt tahtma peab,“ rõhutab Kristina ja selgitab lühikeses intervjuus, miks on tervis Eesti jaoks igas mõttes võtmeküsimus, ning jagab lisaks ka enda tervisenippe.

Tervise ja arstiabi puhul räägitakse tihti suurtest kuludest ja pikkadest järjekordadest. Kas sinu võitlus Eesti inimeste tervise eest tähendab rohkem raha tervishoiule?

Kui riigil on rohkem raha, siis miks mitte. Raha saab juurde näiteks nii, et kulutada seda õigetele asjadele. Vaatame hoopis teistpidi – mida tervemad on inimesed, seda vähem kulub nende ravimiseks raha ja siis saab selle vaba rahaga ravida neid väheseid, kes ikkagi ühel päeval haigeks jäävad. Olen seda meelt, et iga tervisemure peab saama kiirelt lahendatud, kuid oma tervise hoidmiseks saab igaüks ka ise palju ära teha. Terved inimesed ei pea arsti juures käima ja see vähendab kohe ka ravijärjekordi. Kokkuvõte on lihtne – hoolitsed oma tervise eest, elad kauem ja õnnelikumalt ning lõppkokkuvõttes on see kasulik veel ka riigile.

Meid on siin vaid üks miljon inimest ja me tahame rahvana püsima jääda – me lihtsalt peame ennast kätte võtma, rohkem liikuma ja targemini toituma. Terves kehas terve vaim, öeldi juba siis, kui mina väike olin. Ennekõike puudutab see kõik meie lapsi, aga ega ka mulle või sulle ei tule kahjuks end vormis hoida ja nii veel ka lastele eeskujuks olla. Riik saab ja peabki siin palju ära tegema – looma rohkem võimalusi, et iga inimene saaks meelepärase kehakultuuri ja spordiga tegelda, liikuda ja sellest liikumisest rõõmu tunda.

Lastele peame koolis hakkama targalt õpetama terveks olemist, sest harjumused – nii head kui ka halvad – saame ikka lapsepõlvest kaasa. Nutimaailm on väga hea, aga tehnoloogia areng ei tohi lapse füüsilist arengut pidurdada. Liikuma ja aktiivset tegutsema peab iga päev, mitte üks kord nädalas kehalise kasvatuse tunnis. Siin saab riik palju rohkem aidata ja suunata.

Kuidas mõista sinu loosungit „Terveolek on julgeolek!“?

Kõik on seoses. Hea tervis võrdub rohkem energiat, et õppida ja saada targemaks. Targem kodanik loob rohkem väärtust. Rohkem väärtust võrdub rikkam riik. Rikkam riik võrdub tugevam kaitsevõime. Lisaks on täiesti selge, et kehvas füüsilises vormis ei ole meil ka jaksu oma riiki korralikult kaitsta. Ikka oleme samas punktis tagasi, et tugev tervis ja hea vorm on kõige alus, see on ka julgeolekuküsimus.

Aga riik ei saa ju hakata inimesi vägisi trenni või pikale jalutuskäigule ajama?

Kõike ei pea, ei saa ega tohigi teha riik. Küll aga saab riik näiteks motiveerida ettevõtjaid oma töötajate tervisesse senisest palju rohkem investeerima. Olen veendunud, et me peame hüppeliselt suurendama summat, mille eest tööandja saab maksuvabalt tagada töötajatele eraravikindlustuse ning toetada oma töötajate liikumis- ja sportimisharrastust. Ma olen paljude ettevõtjatega suhelnud – nad hindavad oma inimesi väga ja ootavad ainult riigilt signaali „panustage nüüd rohkem“.

Terved inimesed on õnnelikumad, motiveeritumad ja nii on ka nende töine panus Eesti riigi arengusse suurem. Lisaks loob selline lahendus kokkuhoiu, sest terved inimesed ei vaja haiguslehti ega riigi tagatud arstiabi.

Olgu-olgu, ma ka tahaks sportlikum ja paremas vormis olla, aga ajast ja pealehakkamisest jääb puudu. Oskad sa midagi soovitada?

Õige, oma tervise eest saad kõige rohkem hoolt kanda ikka sina ise. Siin on minu kolm nippi, mis on jõukohased igale Eesti inimesele.

Esiteks: võimle hommikuti. Alusta jalalabade keerutamisest. Seisa ühel jalal, võid toetuda seina või tooli vastu, ja keeruta kordamööda kumbagi jalalaba kümme korda paremale ja kümme korda vasakule poole. Järgmisena pane käed põlvedele ja tee põlveringe mõlemas suunas ikka kümme korda. Edasi puusaringid, õlad, küünarnukid, käelabad ja kael. Põhimõtteliselt keerutad kõik liigesed rahulikult soojaks. Lõpetuseks siruta, ringuta ja hinga sügavalt sisse-välja. Käi külma duši all, joo klaas vett ja naudi hommikusööki.

Teiseks: liigu iga päev kasvõi 30 minutit värskes õhus. Kui vähegi saad, siis vali auto asemel jalgratas või jalutuskäik. Eesti kliima oma erinevate aastaaegadega on tegelikult väga mõnus ja vaheldusrikas. Ei ole kehva ilma, kui mugavusest võitu saad ja valid sobiva riietuse. Ära unusta, et ka hommikuvõimlemist saab teha värskes õhus.

Kolmandaks: korduste arv loeb. Seda õpetas mulle juba mu esimene treener, et hea tulemuse jaoks ei piisa üks kord kõvasti pingutamisest. Täisväärtusliku ja terve elu elamiseks tuleb enda eest hoolt kanda iga päev. Liikumine, tervislik toit ja magamine on lihtsad tegevused, mille jaoks tuleb piisavalt aega võtta.

Riigikogu valimised on peagi algamas ja mina luban, et võitlen Riigikogus selle eest, et igal Eesti inimesel oleks rohkem võimalusi oma tervist hoida ja tugevamaks muuta!