Kas plaanid sel kevadel alustada paastuga? Sisehaiguste arst annab 5 soovitust

Vastlapäeva järel algav Suur Paast on rahvapärimuses ja kirikutraditsioonis olnud kehalise ja vaimse puhastumise perioodiks. Paastumise eri vorme on võimalik rakendada nii raviks kui haiguste profülaktikaks, leiab pikaajalise kogemusega sisehaiguste arst Dr. Natalia Trofimova.

„Tervise säilitamise seisukohalt on puhastuskuurid sama tähtsad kui õige toitumine. See annab kehale võimaluse ennast koguda ja loiuks muutunud funktsioone elavdada, tugevdada immuun- ja närvisüsteemi,“ selgitab Dr. Trofimova paastumise vajadust.

Kevadisel ajal paastumine pole kirikukalendrisse tekkinud juhuslikult. Suurele Paastule eelnev talveperiood võib põhjustada vitamiinipuudust, üleväsimust ning üldist vastupanuvõime langust. Inimesed paastusid ka enne kaasaegse religiooni teket ning tegid seda samal põhjusel - keha ja vaimu puhastamiseks ning immuunsüsteemi tugevdamiseks.

Dr. Trofimova sõnul on religioosne paast ning ravipaast olemuslikult üsna erinevad asjad. Kui tänapäeval paastuvad inimesed üha vähem kirikukommetest tulenevalt, siis tõusvas trendis on erinevad tervisepaastud, mille kestvus on lühem, kuid intensiivsus oluliselt kõrgem - selliseid paastukuure on soovitav teha ainult kogenud spetsialistide järelvalve all ja selleks sobivas keskkonnas. Mõlema puhul on siiski olemas teatud sarnasusi.

„Paastumine on vabatahtlik tegevus. Ei piisa vaid sellest, et inimene loobub toidust. Paastumine on otsus, mis sünnib inimese peas. See on vaimne valmidus loobuda lisaks toidule ka mõnuainetest ja sellistest tegevustest, mis pärsivad organismi loomulikku puhastustegevust. Vaimne valmisolek on kõige alus,“ ütleb Dr. Trofimova. Nii tähendas vanasti paastuperioodi saabumine ka kõiksugu meelelahutuslike tegevuste piiramist.

Dr. Trofimova 5 soovitust lühiajalise tervisepaastumise puhuks

1. Paastuja peab puhastusperioodiks jätma ära kõik, mis pole eluliselt vajalik - näiteks nikotiin, alkohol, kohv, maiustused.

2. Tuleb ennast lahutada argipäeva muredest - lõõgastuda, otsida rahu ja turvalisust ning teha end vabaks kohustustest ja nendega kaasnevast argipäevasurvest.

3. Tähtis on tarbida suures koguses sobivat vedelikku.

4. Liikuda tuleks mõõduka koormusega, kuid võimalikult palju värskes õhus.

5. Hea oleks teha ka mürkainete väljumist soodustavaid protseduure - nagu massaažid, vannid, erinevad jääkaineid väljutavad toimingud. Kõiki neid asju on kodustes tingimustes keeruline tagada.

„Korrapärane paastumine aitab vältida paljusid nn tsivilisatsioonihaigusi. Samas on oluline meeles pidada, et paastumine loob vaid hea tervise eelduse – ka pärast paastukuuri tuleb tervislike eluviisidega jätkata, toituda teadlikult ja palju liikuda,“ lisab doktor lõpetuseks.