Anne & Stiili peatoimetaja Kelly Kipper: ettevaatust, selline meelitus võib vanainimesel jalad alt lüüa!

Käisime aastaid tagasi sõbrannaga diskol. Ütleks isegi, et aasta parimal peol, sest kui DJ Whitney Houstoni „I Wanna Dance With Somebody“ käima libistas, siis oli tunne nagu filmis – tantsupõrandast sai ootamatult võtteplats, kus kõik muusikarütmis väänlevad-pöörlevad-tatsuvad kehad andsid endast parima, et võita alateadlikult seda tantsulahingut, mida tegelikult ei toimunud.

Nõnda minagi. Tundsin, nagu oleks friday I’m in love ja mina olen dancing queen kohalikus boogie wonderland’is. Diskokera valgustäpikesed paistsid mu peale nagu päikesekiired ja see andis energiat uuteks keerutusteks, minikavadeks ja jalahoopideks. Ma olin diskovirtuoos, täielik priimapöörleja.

Aga mitte ainus. Kuigi tantsisin nagu motivatsioonikõnelejad soovitavad, nõnda nagu keegi ei vaataks, siis keegi ikka vaatas. Ühtäkki koputaski võõras käsi õlale ja tegi innukalt pöial püsti liigutust. Muigasin heakskiitvalt, millele järgnes küsimus: „Kui vana sa oled?“ Oi, seda polnud küll stsenaariumis kirjas. Ootasin pigem, et „Kas oled mõne tantsukooli lõpetanud?“ või „Kuidas sa niimoodi tantsima õppisid?“, aga vanus...