Kiirmoe tegelik hind: õmblejate ööpäevaringsed vahetused ja kuupalk alla 50 euro

Ööpäevaringseid vahetusi tegevad pakistanlased või planeet Maa? Moetööstuse varjukülgede püsimises on oma osa kõikidel kiirmoe tarbijatel. Kas tunneli lõpust paistab juba valgust ja moegigandid teevad kannapöörde?

Kiirmood on võidukäiku teinud viimased 30–40 aastat. Meenub moe- ja keskkonnateemasid käsitleva raamatu „To Die For: Is Fashion Wearing Out the World?“ autori Lucy Siegle’i pajatus talle mällu sööbinud vaatepildist Oxford Streetil. Primarkist väljus noor naine, käevartel ripnemas kuus-seitse pruuni paberkotti. Kuna õues kallas vihma nagu pangest, pani see ühe sanga raskuse all rebenema ja kott koos riietega prantsatas porilompi. Ootuspärane vaatepilt olnuks, et tüdruk kummardub ja korjab uhiuued rõivad kärmelt kokku. Reaalsus oli midagi muud – daam ei teinud teist nägugi ning kõndis sirge seljaga edasi. Jah, just täpselt nii „väärtuslikeks“ ta oma uusi moeleide pidaski.

Iga aastaga räägitakse üha enam odavate riiete varjukülgedest, neist laiemad inimtööjõu ärakasutamine ja moe mõju keskkonnale. Kuigi kumbki probleem pole midagi uut, ei ole mured seni lahenenud. Tõsi, muutuste juurutamine nii suures tööstuses nõuab ka aega. Ometi on brändid tulnud välja mitmesuguste lahendustega, et ise samuti rõivaste taaskasutamist populariseerida.