30.03.2023, 08:00

Püsimatu pühenduja

Vesi on tervendava jõuga, usub filmiprodutsent Marianne Ostrat, kes leidis hinge pimedal ööl lohutust vannis ligunemisest. „Vesi, vii vaivavalu!“ käivad valu ja häbi saunas maha küürimas ka filmi „Savvusanna sõsarad“ naistegelased.

Riina Palmiste riina.palmiste@annestiil.ee

Marianne Ostrat

FOTO: Krõõt Tarkmeel | Delfi Meedia

See pole ainus, mis naist filmiga seob. Marianne on selle, mainekal Sundance’i festivalil ajalugu teinud filmi produtsent. Dialoogipartner režissöör Anna Hintsile, kellega koos toimitakse nagu paarisrakend.

Nüüd kohtume temaga Kadrioru kohvikus, räägime elust ja ilust ning rüüpame lobisemise vahele samanimelist, Life & Beauty teed. Marianne on endaga kaasa võtnud tükikese Park Cityst, beežika-helepruunika kaabu – viimane täiendus naise peakatete kollektsiooni –, mille tiimi meespere talle Sundance’i festivalil kinkis. Päevi enne seda oli talle silma jäänud hoopis üks mündiroheline eksemplar. „Tegin mitu päeva nalja, et kui oleme auhinna võitnud, lähen ja ostan selle ära.“ Loomulikult keegi, Marianne ise nende hulgas, seda juttu tõsiselt ei võtnud. Maksis ju õrnrohekas iludus viissada dollarit ja auhind Sundance’il kuulub ulmevaldkonda. Seda südamlikuma žestina hiljem meeste koorekohvi karva üllatus mõjus.