Kettagolfi meister Kristin Tattar koges karjääri alguses lähedaste suurt vastuseisu: nad ütlesid, et raiskan võistlustel käimisega oma aega ja raha

Kristin Tattari sportlik vaim ja raskustele mitte alla vandunud tegutsemistahe viisid selleni, et vahvast meelelahutusest kasvas välja tõsine hobi, töö ja elustiil. Nüüd on disc golf talle sama lõbus kui esimest korda ketast lendu lastes, kuid tegu on ka tippspordiga, millele pühendumine tõi 2022. aasta sügisel USA-s maailmameistritiitli. Mis aitas suure eduni jõuda ja milliseid soovitusi jagab ta teistele?

„Sõbrad lihtsalt kutsusid, et lähme ja proovime. Mul polnud varasemat kokkupuudet ega täpsemat aimust, lihtsalt tundus väga lõbus mäng,“ meenutab juba lapsest saati spordiga tegelenud Kristin Tattar 2013. aastat, kui ta Jõhvis Alutaguse spordikeskuses esimest korda disc golf’is kätt proovis. Ilmselgelt ei mõelnud ta siis, et seesama tabamusest märku andev kettide kõlin toob 30. eluaastaks kätte maailmameistritiitli.

Sportlik ammu enne kettagolfi

Sport täitis Kristini elu mitmel tasandil ka enne kettagolfi avastamist. Lapsena tegeles ta nii võrkpalli kui ka suusatamisega ning oli murdmaasuusatamise noortekoondise liige ja kahekordne Eesti meister. Sportlik polnud mitte ainult tema, vaid kogu ta pere, kellega koos kõik MM-id, olümpiamängud ja muud spordivõistlused kodus ära vaadati. „Ema tegeles noorena kergejõustikuga ja oli paadunud spordifänn. Tema tuttava võrkpallitreeneri kaudu hakkasin ka ise võrkpalli mängima. Isa tegeles sõudmisega väga kõrgel tasemel. Vend tegeles jalgrattaspordiga. Kõik me tegime oma asja, aga sport oli võtmesõna. Ma tundsin, et kui teen sporti, suudan end tõestada ja olen tegija. Terve elu oligi väga tihedalt spordiga seotud ning kogu mu identiteet ja olemus olid sellega põimunud. Ma lihtsalt teadsin, et tahan sporti teha ja kuhugi jõuda. Need mõtted olid mul paigas ja väga selged,“ kirjeldab Kristin lapsepõlve, mil unistas suusatajana olümpiamängudel osalemisest.

Millega Kristin koolitüdrukuna veel silma paistis? „Seda oleks mul huvitav endalgi teada. (Naerab.) Ju ma ikka selline iseteadlik olin. Väga raske oli head nõu kuulda võtta, väga raske oli seda eristada. Kui mul oli siht silme ees, siis läksin läbi seinte: mina tean, niimoodi teeme!“