Südamehaigena sündinud grimeerija Edith Eller: enne operatsiooni öeldi mulle, et ei olda kindlad, kas tulen sellest välja

Seitsmeteistkümneaastaselt vihkas ta värsket operatsiooniarmi oma rinnal nii väga, et viskas minema kõik avara kaelusega pluusid. Praegu tähistab see grimmikunstnik Edith Elleri (33) jaoks ellujäämist. Ja elus olemist, õnnelikuna.

Teel kohtumisele Edithiga juhtub äpardus. Saabun lokaali, sõrmenukid marraskil, kahmanud vigastustele äsja sadanud lund. Edith läheb otsekohe liikvele profi tarmukusega. „Küsi kohviku teenindajalt plaastreid, köögis peab neid ju kindlasti olema,“ soovitab ta. Nii on alati, ükskõik mis seltskonnas saab temast vajadusel meditsiiniõde, õde Edith, kes säilitab külma närvi, teab, millises EMOs on lühim järjekord, oskab lugeda hädalise pulssi ja mõnikord mõtteid.

Oma kauaaegse sõbra, režissöör Urmas E. Liivi 2019. aastal esilinastunud trilleris „Kiirtee põrgusse“ pidi Edith esialgu olema grimeerija assistent, kuid asjaolude kokkulangemisel sai temast filmi täievoliline grimmikunstnik. Tema käe läbi valmisid tegelaskujude jubedaimad lõikehaavad ja torkerammingud, küünistused, kraaped, vermed ja sinikad, voolava ja paakunud vere maastikud; filmivennaste Franz Malmsteni läbiklobitud keha ja Kristjan Kasearu väljajooksnud silm.