Joogaõpetaja ja koeratreener Kei Kvarnstrom: õhtul tuli pluus seljast heita, sest see oli topless-baar. Samal ajal õppisin Tartus teoloogiat

Joogaõpetaja ja koeratreener Kei Kvarnstrom (49) on hõljutanud kätel imikuid ja hoidnud kätest surijail. Mõistnud, et elu on elamiseks ning endale naudinguid keelates aheneb maailm krimpsu, kahvatuks ja kibedaks. Tema on elanud lausa kõikehõlmavate sööstude kaupa.

Kei peab end inimeste inimeseks: nad pakuvad talle huvi ja ta tunneb end nende seltsis vabalt. Seda kinnitavad kõneldes tema sagedased naerupahvakud, spontaansed vestluspartneri puudutamised, lause lõppu tihtipeale kõlav veenev „onju“.

„Kui midagi teen, on mind raske panna kõrvale kalduma. See on mu loomuomadus, aga ka mu elus on juhtunud alguse ja lõpuga lood,“ lausub Kei. Ta on osanud lahti lasta julmadest seikadest ja ammendunud suhetest, liikunud edasi.