Multitalendist imenaine Hanna Martinson: kuidas positiivsus ja universumi usaldamine muutsid mu elu

Kas me peame ilmtingimata teadma, mida me tahame teha, ja kas meil peab alati olema ees selge siht, mille suunas liikuda? Või võime võtta vastu otsuse usaldada elu ning selle asemel et proovida seda paaniliselt juhtida, lasta sellel hoopis meid juhtida? Kas ebaõnnestumine ühes võib hoopis avada võimaluse teises?

Värskelt 30 saanud elustiili-influencer, näitleja ja laulja Hanna Martinson leiab, et ta on endiselt sama inimene, kes ta oli 29-aastaselt, kuid 30-ndate algus mõjus talle kui enesepeegeldus, sest siis sai ta aru, et universum töötab tema jaoks, mitte tema vastu. Võtsime Hannaga ühendust, et uurida, kuidas mitte kaotada aastatega enda sära ning kust leida energia, et alati võtta avasüli vastu tänulikkusega kõik, mida universum ette saadab.

„Minu pesukollektsioonis on varsti kolmnurkseid rinnahoidjaid rohkem kui klassikalisi. Need rinnahoidjad on ideaalsed igapäevaseks kandmiseks, aga sobivad imeliselt ka magamistuppa.“ Hanna on kombineerinud Tiger Dreamsi kolmnurk-rinnahoidja sama kollektsiooni stringide, sukahoidja ja sukkadega.

Hetkeline „ebaõnnestumine“ võib sind viia elu suurima õnnestumiseni

Avalikkusele tuntud erakordselt positiivne ja enesearmastusest kiirgav Hanna Martinson ei ole enda sõnul alati enesekindel olnud. Vastupidi, ebakindlus on talle – nagu paljudele meist – vägagi tuttav tunne juba lapsepõlvest ning see on end ikka ja jälle taasilmutanud mitmes eluetapis. „Kui mul väiksena poisipea oli, peeti mind tihti poisiks – see oli aeg, kui hakkasin paksust materjalist sukkpükse patsiks punuma ja talvemütsi all kandma. Kui külla läksin, leidsin esimese liniku ja panin omale pähe. Juustega seonduv on minu jaoks alati olnud TEEMA. Kuni kolmanda klassini olid mul pulksirged juuksed ja üks hetk märkasin, et oi, mul on lokid tekkinud! Järgmised aastad möödusid juukseid sirgendades ja juuksevärviga eksperimenteerides. Mis värk sellega on, et ikka tahetakse seda, mida endal ei ole – sõbranna riidekapp on alati põnevam kui enda oma ja kui on lokkis juuksed, tahad sirgeid ja vastupidi.“

Üsna pea pidi Hanna taas eneseületusega tegelema menuka Eesti filmi „Must alpinist“ võtetel, kus ta teadis, kelle vastas peab casting’ul seisma. „Nad olid väga andekad inimesed ja ma ei olnud üldse endas kindel,“ meenutab Hanna. Hanna kutsuti filmivõtetele vahetult pärast väljakukkumist lavakunstikoolist, kuhu ta oli otsustanud suunduda esialgu plaanitud reklaamiõpingute asemel. „Kõik algas sellest, et ma tegin koolis igasuguseid etendusi. Ma lavastasin neid, ma näitlesin neis ise ja üleüldse olin väga aktiivne oma klassi esindaja igal võimalikul moel. Kui ma lõpetasin gümnaasiumi, siis samal aastal toimusid lavaka sisseastumiseksamid ja mul soovitati neist osa võtta, kuna katsed toimuvad üle aasta. Tegelikult oli mul plaanis minna õppima reklaami ja ma mõtlesin, et proovin siis juba lavakasse ka, sest ega ma ei arvanud, et sinna kunagi üldse sisse võiksin saada. Ja kuna lavaka katsed olid enne reklaamiõpingute katseid, siis juhtus nii, et sain hoopis lavakasse sisse ega läinudki reklaami õppima. Aga minu koolitee lõppes vaid pool aastat hiljem, sest see ikkagi ei olnud minu asi.“

Kooli pooleli jätmisega ei jäänud pooleli Hanna eluunistus osaleda kunagi vähemalt ühes filmis, mistõttu otsustas ta hoolimata sellest, et tal puudus igasugune näitlejaharidus ja näiteringis käimise kogemus, jätta oma hirmud kõrvale ning teha Eesti ja Venemaa tuntud suurte näitlejatega koos filmi. „Ma tundsin ennast nii rohelisena kui üldse on võimalik tunda ja tunnen tänaseni iga päev, kui olen platsil koos teiste, kogenud näitlejatega. See hetk sain aru, et iga asi juhtub põhjusega, sest tänu sellele, et langesin välja lavakunstikoolist, sain kaasa teha „Mustas alpinistis“. Kui ma oleksin õppinud lavakas, poleks ma saanud kaks aastat ühtegi projekti vastu võtta ja see võimalus oleks minust mööda läinud. Pärast edukat sooritust „Mustas alpinistis“ kutsuti mind osalema saates „Su nägu kõlab tuttavalt“ ja pärast näosaadet on minu elu tohutult muutunud, sest elu on täis võimalusi, mida mul varem ei olnud. Iga asi juhtub põhjusega, ka siis, kui sa seda kohe ei näe. Kui mingi asi tundub sulle hetkel ületamatult raske, siis oota nädal, kuu, kaks, pool aastat, võib-olla aasta, võib-olla kaks aastat. See võib võtta aega, aga sa saad kunagi aru, miks see asi pidi sinuga juhtuma. Mulle meeldib mõelda, et universum töötab meie jaoks, mitte meie vastu. Usalda elu ja siis ilmutavad õiged võimalused sulle end ise.“

Mulle meeldib mõelda, et universum töötab meie jaoks, mitte meie vastu. Usalda elu ja siis ilmutavad õiged võimalused sulle end ise.

„Roosa värv + kolmnurkne rinnahoidja = match made in heaven! See rinnahoidja sobib enamiku pluusikeste alla, aga mulle meeldib eriti, et seda saab kanda ka sügavama dekolteega särgiga.“ Hanna on kombineerinud Sweet Escape'i kolmnurk-rinnahoidja sama kollektsiooni kimono, sukahoidja ja stringidega.

Pärast lavakunstikooli suundus Hanna tagasi oma esialgse plaani juurde minna reklaami õppima. „Aasta aega hiljem läksin ikkagi reklaami õppima. Tänaseks olengi reklaamiharidusega ja reklaami alal päris pikalt töötanud,“ meenutab Hanna. See kogemus pani teda aga mõistma, mis on tema kõige suurem armastus – muusika. Suurim armastus on ühtaegu ka tema esimene armastus, kuna juba väiksena unistas väike Hanna alati lauljaks saamisest ja see unistus on olnud temaga nii kaua, kui ta ennast teadlikult tunneb. „Päevatööd tehes jäi mul aga aega tegeleda muusikaga aina vähemaks. Siis mõistsin, et ma ei ole õnnelik, kui olen muusikast eemal. Midagi oli kogu aeg puudu. Täna olen ma suure kaarega tagasi jõudnud sinna, kus ma tahtsin olla lapsena, ehk ma loon muusikat ja laulan! Jessss! Muusika on alati olnud minu südameasi ja nii see tundub ka jääma. Minu elutee on näidanud, et proovi alati erinevaid asju – sest elus peabki kõiki erinevaid asju proovima –, aga ära ignoreeri seda, millises suunas su süda päriselt tuksub. See on sinu kutsumus. See muidugi ei tähenda, et ma ei saaks ükskõik mida teha muusika kõrvalt. Olen inimene, kes ei suuda nagunii elu lõpuni ainult ühe asjaga piirduda. Minu põhirõhk läheb muusikale, aga selle kõrvalt tuleb ette ka näitlemise sutsakaid. Ka turunduse- ja reklaamialased teadmised tulevad igapäevaelus, sh sotsiaalmeedias ja ka eneseturunduses muusikamaailmas, väga kasuks.“

Proovi alati erinevaid asju – sest elus peabki kõiki erinevaid asju proovima –, aga ära ignoreeri seda, millises suunas su süda päriselt tuksub.

Seega ei ole teistmoodi elutee valimine ehk Hanna näite puhul lavakunstikooli poolelijäämine sugugi jätnud teda ilma talle mõeldud võimalustest ja erinevate asjade proovimine on ainult aidanud avastada, mis on talle elus kõige olulisem. Lisaks kannab ta täna oma lokke suure uhkusega. „Mind on selliseks loodud, see on minu eripära ja miks ENNAST varjata? Muidugi meeldib mulle endiselt juustega eksperimenteerida – see ilmselt ei muutu iial –, aga hindan oma loomulikkust aina enam.“

Meil kõigil on avalik elu, eraelu ja privaatne elu, seega ei tasu nähtamatut elu nähtavaga võrrelda

„Kui sain 30, siis vaatasin endale otsa ja küsisin, kas ma olen eluga seal, kus ma tahan olla, mida ma saaksin teha paremini ning kuidas oma elukvaliteeti parendada. Ma võtsin vastu otsuse olla rohkem hetkes, hoolitseda rohkem enda vaimse ja füüsilise tervise eest ja teha enam neid asju, mis teevad mind õnnelikuks. Sest elu ainuke eesmärk on see, et sul oleks siin maa peal tore olla. 30-ndates soovin keskenduda rohkem elu nautimisele,“ mõtiskleb Hanna häälsõnumis Taani imekaunis rannas, kuhu ta on rännanud, et avastada maailmas paiku, mida ta pole varem näinud ja kus ei ole seni käinud.

Elu ainuke eesmärk on see, et sul oleks siin maa peal tore olla. 30-ndates soovin keskenduda rohkem elu nautimisele.

„Selles trikoos on naiselikku elegantsi ja mulle on alati meeldinud kõik ühe õlaga pluusid ning trikood. Samuti hellitab see trikoo kurve ja süstib minusse enesekindlust (näete, valisin hoopis musta värvi toote!).“ Hanna säramas BonBon Lingerie Aphrodite trikoos.

Kuigi ta ei nimetaks enda positiivset ellusuhtumist, säravat hoiakut ja aktiivset elustiili avalikkusele mõeldud fassaadiks, sest see on üks väga oluline osa tema päriselust, on oluline toonitada, et see ei ole sugugi kogu tema reaalsus. „Muidugi ei ole ma 24/7 see särav ja ülipositiivne Hanna, keda avalikkus näeb. Kui mul on päevas olnud palju tegemisi ja suhtlemist, siis olen õhtuks ikka korralikult väsinud ja kodus pikajutunaine ei ole. Kaaslane näeb neid väsinud hetki, mida avalikkus ei näe – olen ta mõistmise ja toetuse eest piiritult tänulik. Aga eks igas inimeses ongi kõik need pooled olemas ja see on täiesti normaalne. Meil on vaja seda aega, et ennast laadida. Kui mul on olnud aega, et ennast korralikult välja puhata, siis on mul pärast seda tohutu power sees, et teha kõiki oma toimetusi veel paremini kui siis, kui olen väsinud.

Meil kõigil on avalik elu, eraelu ja privaatne elu. Eraelu näevad ainult siseringi inimesed ja privaatset elu teavad peale minu võib-olla paar inimest, kui sedagi. Ehk siis meil kõigil on need kolm elu ja see on loogiline, et avalik elu ongi väga teistsugune kui need teised kaks. Aga see ei tähenda, et ükski neist ei ole sina lihtsalt sellepärast, et need elud on paljude jaoks nähtamatud.

Vahel on vaja aega, et end maha laadida ja lihtsalt olla mitte midagi tehes vaikselt oma kodus. Julge kuulata oma keha ja oma mõtteid ning ära tunne ennast halvasti ka siis, kui sa ei teegi mitte midagi. Lihtsalt OLED. Tunnistan, et kui olen pikalt „niisama“ olnud, tekib mul väga tugev fomo, sest ühiskondlikult on pidev surve peal saavutada rohkem ja kiiremini. Rööprähelda. Proovin teadlikult murda seda põlvkondade taaka, kus enda heaolu tuleb listi lõpus. Peaks olema vastupidi.“

Julge kuulata oma keha ja oma mõtteid ning on oluline mitte tunda ennast halvasti ka siis, kui sa ei tee mitte midagi.

Oluline on ka valida enda ümber inimesed, kes mõistavad sõna „ei“ ega võta seda isiklikult. „Olen aegade jooksul õppinud ka ennast rohkem hoidma ja vahel „ei“ ütlema. Mitte sellepärast, et ma tahan öelda „ei“, vaid et mul on vaja öelda „ei“, et hoida ennast mentaalselt heas kohas. Mul on tendents kuhjata end üle kohustustega, sest kui mulle pakutakse põnevaid võimalusi, tunnen üüratut tänutunnet ja soovi võtta kõik vastu. Seega, ma ei ole väga hea „ei“ ütleja, eriti kui sisimas tean, et „jah“ võib mind viia uute tutvuste ja ägedate elamusteni. Nagu paljud naised, olen ka mina pärinud oma vanavanematelt iseseisvuse ja oskamatuse küsida abi, kui seda on vaja. Päeva lõpuks pean ikkagi ise enda eest seisma, kui mentaalselt või füüsiliselt rohkem jaksa, ei jaksa olla see multitalent, ei jaksa rööprähelda. Oleme jõudnud sõbrannadega tervislikku kohta, kus ma ei pea valetama ega midagi välja mõtlema, et selgitada, miks ma näiteks ei jaksa täna kokku saada. Siis ütlengi, et tahan täna olla omas mullis. Kuule ja kuula oma keha, kes ütleb väga selgelt, mis on talle praegu vajalik. Oma keha kuulamise tähtsust ei tasu alahinnata.“

Olen aegade jooksul õppinud ütlema „ei“. Mitte sellepärast, et ma tahan öelda „ei“, vaid et mul on vaja öelda „ei“, et hoida ennast mentaalselt heas kohas.

Hanna tundmas ennast enesekindla naisena Tiger Dreamsi kollektsiooni kolmnurk-rinnahoidjas, stringides, sukahoidjas ja sukkades.

Kokkuvõttes soovitab Hanna endale teadvustada, et meil kõigil on need erinevad elud ja me saame end alati näidata maailmale sellest küljest, nagu ise soovime. Seega ei tasu enda elu kunagi teistega võrrelda, sest avaliku elu taga peitub alati maailm, mis ei ole kõigile kättesaadav. Me saame täielikult mõista ja kontrollida vaid iseenda elu. „Mel Robbins on öelnud, et „õnn on see, kui sa võtad iga olukorda täpselt sellisena, nagu see on, mitte sellisena, nagu sa tahad, et see oleks, või sa arvasid, et see peaks olema“. Selle mõtte võtan endaga 30-ndatesse kaasa.“

Õnn on see, kui võtad iga olukorda täpselt sellisena, nagu see on, mitte sellisena, nagu sa tahad, et see oleks, või arvasid, et see peaks olema.

Jätkusuutlik eluviis on püüe olla täna veidi parem inimene, kui olin eile

Kuigi Hanna peab end ise pigem elustiilikategooriat esindavaks suunamudijaks, kuhu alla kuuluvad nii mood, ilu, reisimine kui ka hobid, tõdeb ta, et moel on alati olnud tema elus poodiumikoht. „Olen maast madalast silmapaistvalt riietunud – kõik üle võlli on lihtsalt minu DNA-s. Kord küsis mu isa, kui hakkasin kooli minema, kas ma lähen karnevalile või kooli. Ma tõusin vähemalt tund aega varem üles, et äge outfit valmis panna, soeng ja meik teha.“

Olen maast madalast silmapaistvalt riietunud – kõik üle võlli on lihtsalt minu DNA-s.

„Roosa on minu lemmikvärv maailmas ja see kimono võitis mu südame esimesest hetkest, mil seda silmasin. Julge, karismaatiline, seksikas!“ Hanna on kombineerinud Sweet Escape'i kimono sama kollektsiooni kolmnurk-rinnahoidja, sukahoidja, stringide ja sukkadega.

Tänapäeva maailmas, kus kõik on moes ja trendid vahetuvad kiiremini, kui need poelettidele jõuavad, tunnistab Hanna, et trendide järgimine on temast mööda läinud. Ta hoiab küll uusimatel trendidel silma peal, kuid ei jookse esimesena neist osa saama. Ta hindab rohkem stiili, mis tuleb enda seest, sest see on alati moes. „Mul ei ole unikaalset stiili ja ma ei ole kindel, kas seda üldse otsingi. Ma kannan, mida hetkel soovin – täna ei saa sa aru, kas olen hipster või kodutu, ja homme kannan kõige naiselikumat bling bling outfit’i. Elu on seiklus, mood on seiklus ja mina elan seda täiel rinnal – ühest poolusest teiseni. Värvid on alati olnud osa minu identiteedist. Riietus on ideaalne viis rõhutada oma olemust, karakterit ja isegi oma suhtumist maailmas toimuvasse. Kuna olen reklaami taustaga, siis suhtun ka sellistesse asjadesse nagu väljanägemine kui brändingusse. Enesebrändingu osa on lisaks stiilile ka see, mida sa suust välja ajad, kuidas sa suhtled, mis tunde inimestesse jätad, sinu energia ja karakter. SINA ise oledki iseenda brändi looja, algusest lõpuni. Kui varem kuulutasin igal sammul, et inimesed võiksid rohkem värve kanda, siis täna arvan, et las igaüks kannab just seda, mida ise soovib. Must värv on näiteks energiat hoidev toon ja ma märkasin üks hetk, et olen hakanud stressirikastel perioodidel ka ise rohkem musta värvi riiete järele haarama. Must värv, mida varem pidasin kõige igavamaks mugavustsooni värviks riietuses, on tegelikult energeetiliselt väga võimas. Me oleme pidevas muutumises nii sisemiselt kui ka stiili mõttes. Peaasi, et jääme iseendale kindlaks.“

Hindan rohkem stiili, mis tuleb enda seest, sest see on alati moes.

Lisaks trendi-manipulatsioonile on kerge sattuda ka sotsiaalmeedia ideaalse inimese pettekujutelma lõksu. Nii võime alustada enda võrdlemist inimesega, keda reaalsuses ei eksisteeri. „Mind on päästnud see, et lõpetasin just gümnaasiumit, kui sotsiaalmeedia korralikult üle võttis ehk ma tean elu enne sotsiaalmeedia aega ja pärast seda. Tänu sellele ja ise influencer’iks olemisele tean hästi, et see, mida kuvatakse ja nähakse Instagramis, ei ole alati päris elu, päris veatu nahk, päris tunded. Ma ei tea, kuidas olen sinna jõudnud, aga vaadates inimest, kes on ilus, andekas, stiilne, intelligentne, ei tunne ma kadedust ega survet olla temasarnane. Ma tunnen end inspireerituna. Siis küsin alati endalt, et mida saan ma ise teha, et olla sama intelligentne kui tema, mis raamatuid võiksin selleks lugeda? Mis iseloomustab tema stiili ja mida saaksin sealt üle võtta? Kõik on su enda suhtumises kinni. Pole ägedamat nähtust kui naine toetamas naist – vähem kadedust, rohkem toetust!“

Elustiiliblogija ja taimetoitlane Hanna tõdeb, et kuigi kõikide ta eluvalikute keskmes on alati jätkusuutlik mõtteviis, on ka tema päeva lõpuks kõigest inimene, kes ei suuda alati ideaalseks jääda. „Proovin väikeste igapäevaelusammudega olla täna veidi parem inimene, kui olin eile. Tunnistan, et olen kaugel täiuslikkusest, aga olen seda meelt, et mitu väikest lisasammu jätkusuutlikkuse suunas on parem kui mitte midagi.“ Seega soovitab ta kõikidele alustada igapäevaste käitumismustrite parendamisega. Olgu selleks siis näiteks poodi minnes oma isikliku koti kaasa haaramine, võimalikult taimselt toitumine, kohvi kaasa ostes oma kohvitopsi kasutamine, prügi sorteerimine, toidu äraviskamise vältimine, liigse tarbimise piiramine või enda ja teiste vastu lahke olemine. „Need on vaid mõned lihtsad võimalused olla jätkusuutlikum. Kõik, millesse sa usud ja mida soovid teha – sh olla jätkusuutlikum –, tuleb lihtsalt, kui see on miski, mida sa päriselt (!) teha tahad.“

Tunnistan, et olen kaugel täiuslikkusest, aga olen seda meelt, et mitu väikest lisasammu jätkusuutlikkuse suunas on parem kui mitte midagi.

Hanna tundmas ennast mängulisena Tiger Dreamsi kolmnurk-rinnahoidjas, stringides, sukahoidjas ja sukkades.

Üks lihtsamaid viise, kuidas moehuvilistel on võimalik olla jätkusuutlikum, on Hanna sõnul tarbida vintage- ja second hand-tooteid. Vanemaks saades on ta aga õppinud tarbimist sügavamalt mõtestama ning eetilisi brände väärtustama. „Olen suur vintage ja second hand’ide austaja – mulle meeldib miksida kokku uut ja vana. „Vana“ võib olla ka midagi väga ajatut! Kannan segu kaasaegsest modernsest moest ja vintage-kaubast. See käib vist vanusega kaasas, aga kui nooremana ei omanud kauba päritolu minu jaoks suurt tähtsust – asi pidi lihtsalt äge olema –, siis täna hindan aina enam eetilisi brände ja proovin vaadata oma tahtmisest veidi sügavamale. Küsin endalt ka aina enam, kas mul on seda või teist asja PÄRISELT vaja või räägib minu hetkeemotsioon. Mitu korda ma seda kleiti kannaksin? Kui vastus on üks, siis võiks see kleit poodi jääda. Praktilisus on saanud suurema tähenduse, aga samas ei tähenda see, et praktiline peaks olema igav. Riietuses tahan endiselt hullu panna!“

Kui nooremana ei omanud kauba päritolu minu jaoks suurt tähtsust – asi pidi lihtsalt äge olema –, siis täna hindan aina enam eetilisi brände ja proovin vaadata oma tahtmisest veidi sügavamale.

„Sukad, mis ei jäta kedagi külmaks … Naiselik aksessuaar, et anda outfit’ile veel see viimane vunk!“ Hanna on kombineerinud Sweet Escape'i sukad sama kollektsiooni kimono, kolmnurk-rinnahoidja, stringide ja sukahoidjaga.

Hanna sõnul on BonBon Lingerie näide sellisest huvitavast praktilisusest, kus kohtuvad talle olulised mugavus ja iseloomuga disain. „Pesu puhul on mul kaks reeglit – pesu peab olema ilus ja mugav. Tundub ju lihtne? Kahjuks ei ole see alati nii, sest üllatavalt tihti ei pruugita teada, mis on sinu õige rinnahoidjasuurus, ja pole tüütumat asja, kui halvasti istuv rinnahoidja (okei, allakukkuvad sokid on ainult natuke tüütumad)! Ma ei tea, kuidas BonBon seda teeb, aga mingi salarelva abil on suudetud luua ülimalt naiselikud ja kaunid pesukomplektid, mis mugavuses järeleandmisi ei tee! Mulle meeldib BonBoni stringide puhul eriti võimalus kohandada nende suurust oma keha järgi, täpselt nagu rinnahoidjapaelu – kas pole geniaalne?

Kui tead, et sul on riiete all ilus pesu, siis on tunne ikka hoopis teine! Kui tunned, et täna ei ole sinu päev, või lihtsalt pole energeetiliselt head minekut, siis kanna kasvõi T-särgi all kaunist pitspesu ja ma garanteerin, et see väike teadmine tõstab su naiselikku energiat ja lisab enesekindlust.“

BonBon Lingerie tänab Hanna Martinsoni inspireeriva energialaengu ja meeldetuletuse eest, miks me kõik teda nii väga armastame. Tutvu ka Hanna M x BonBon Lingerie eksklusiivse koostööga, kus Hanna Martinson on BonBon Lingerie kollektsioonist välja valinud enda lemmiktooted, mille seas leidub ka Hanna M koostöö raames lansseeritud Sweet Escape'i kimono.