Kära päikesesärast – päikese poolt ja vastu

Kauaigatsetud päike näitab vaikselt oma kiiri ning laeb meid kõiki uue energia, ideede ja spontaansusega. Kes siis ei armastaks päikese käes olemist ning õrnalt päevitunud kuldset nahatooni? Samas oleme teadlikud liigse päikese kahjulikust toimest nahale.

Uudishimulikud nagu me LUMI-s oleme, võtsime asja põhjalikult käsile ja uurisime, mida teadusel meile uut öelda on, sest me ei suutnud leppida faktiga, et samal ajal kui kogu loodus rõkkab päikese käes, istume meie, inimesed, varjus või toas kaetuna paksu SPF50 kreemikihiga.

Päikest täielikult vältida ei ole mõtet

Viimase kümnendi uuringud näitavad, et liiga vähene päikese käes viibimine võib põhjustada aastas 340 000 surmajuhtumit Ameerika Ühendriikides ja 480 000 surmajuhtumit Euroopas ning tõsta mitmete haiguste (Alzheimer, I tüübi diabeet, astma jpt) esinemise sagedust.

Mõõdukas koguses päike aitab soodustada üleüldist heaolutunnet, vähendada stressi, suurendada vaimset võimekust.

Rootsis läbiviidud uuring ütleb samuti, et päikese täielik vältimine suurendab suremusriski ega mõju tervisele kaugeltki hästi. Selle toimet peeti isegi sama kahjulikuks nagu suitsetamist. Lisaks ei tõestaud inimestel, kes tahtlikult päevitavad, nahavähi esinemise kõrgenenud riski. Oletatakse veel, et UVA kiirgus suurendab lämmastikoksiidi (NO) aktiivsust, alandades seeläbi vererõhku ja südame veresoonkonna haiguste tüsistuste riski.

Lisaks D-vitamiini sünteesile aitab mõõdukas koguses päike soodustada üleüldist heaolutunnet, vähendada stressi, suurendada vaimset võimekust, aidates samal ajal ka leevendada erinevaid nahaprobleeme nagu atoopiline dermatiit või psoriaas.

Vastuolud päikesekreemide kasutamisel

Päikesekreemide kasutamisest on viimasel ajal väga palju räägitud, kuid selle kasutamisel tuleks kahte asja meeles pidada.

Esiteks kasutavad UV-filtritega kreeme iga päev miljonid inimesed, mistõttu jõuab igal aastal ookeani 14 000 tonni SPF kreemi. Kahjuks võivad osad SPF kreemid sisaldada koostisosi, mis ei ole biolagunevad, mis tähendab, et need kogunevad looduses elavatesse organismidesse ja võivad läbi toiduahela ka meie organismi jõuda põhjustades nii loomadel kui ka inimestel mitmesuguseid haiguseid ja terviseprobleeme. Rääkimata kahjust mere-elustikule.

Peale päikesekreemide kasutuselevõttu nahavähi teke hoopis suurenes.

Teiseks: statistiliselt peale päikesekreemide kasutuselevõttu nahavähi teke hoopis suurenes, sest inimesed loodavad kreemi kaitsvale toimele liiga palju. „Tänu“ päikesepõletust pärssivale toimele ei teki nahal punetust, mis annab võltsi turvatunde, et nahk talub veel päikest ja päikese käes viibitakse liiga kaua. Lisaks võivad päikesekreemid oma koostise tõttu tekitada nahale ärritusi ja allergiaid. Seetõttu on alla 6-aastaste laste puhul soovitatav neid pigem kasutada vähe ja ainult sellistel piirkondadel, mida riietega katta pole võimalik. On levinud arusaam, et SPF kreemist piisab, et nahka päikesevalguse eest kaitsta ja unustatakse ära teised hooldavad ained, mis aitavad nahal päikesega ja keskkonna saasteainetega toime tulla.

Loe päikese kahjulikust mõjust ja fotovananemisest SIIT!

Hoolitse oma naha eest LUMIga

Looduslikud antioksüdandid, nagu vitamiinid C ja E, mängivad nahahoolduses võtmerolli. C- ja E-vitamiini kokkusegamisel nende ainete kasulikud omadused võimenduvad. Lisaks muudele toimetele avaldab see kooslus ka fotokaitset, suurendab naha vastupanuvõimet oksüdatiivsele stressile, kollageeni sünteesi ja kiirendab naha uuenemisprotsessi. Selle koosluse leiad LUMI Superbloom C-vitamiini ööseerumist.

Naked hüaluroonhappe seerum on aga tõeline suve supertoit nahale! Lisaks sügavniisutavale toimele (dehüdreeritud nahk on põletusele väga vastuvõtlik!), sisaldab see prebiootikume, mis poputab meie mikrobioomi; B3 vitamiini, mis kaitseb naharakke; vetikaekstrakti, mis ühtlustab pigmendi jagunemist nii olemasolevatel pigmendilaikudel kui väldib ka uute pigmendilaikude moodustumist. Lisaks aitab põdrakanepi hüdrosool suurendada naha enda kaitsevõimet.

Kuigi UV-kiirgus on kõige agressiivsem keskkonnategur, on ka saaste roll naha kahjustamisel märkimisväärne. Uuringutest on selgunud, et linnareostus ja UV kiirgus omavad nahale kahjulikku koostoimet. SPF-toode sinu nahka keskkonnasaaste eest aga kaitsta ei suuda. LUMIl on sellele lahendus – Sunberry päevaseerum, mis pakub looduslikku lisakaitset UV-kiirguse, sinise valguse ja linnareostuse eest. Tootes sisalduv maarjaohakaõli kaitseb nahka väliste keskkonnategurite poolt põhjustatud oksüdatiivse stressi eest. Lisaks suudab see rakutasandil aeglustada vananemise ehk glükatsiooni protsessi.

LUMI üks motodest on tasakaal – tasakaalukas päike on sinu kehale ja nahale hea! Õrna naha korral ja intensiivse päikese kätte minnes saad parima tulemuse kui kombineerid antioksüdandid, maksimaalse niisutuse ja naturaalse mõõduka mitte-nano tsinkoksiidiga (vali coralreef-safe toode!) SPF-ga ja ka siis säilitad päevitades terve mõistuse ja kohtled oma nahka ning planeeti austusega!

Sunberrys ja La-laa beebiõlis olev vaarikaseemneõli pakub kaitset ka UVA ja UVB kiirte eest. See ei ole küll piisav kaitse, et end „päikese käes praadida’’, kuid annab teatud olukordades võimaluse vältida sünteetilisi, sh. kantserogeenseid päikesekaitsetooteid.

LUMI hoolitseb ka sinu sisemaailma eest

Tervislik toitumine, mis sisaldab vitamiine ja mikrotoitaineid, aitab taastada soolestiku mikrobioomi ja pakub täiendavat kaitset terve naha säilitamiseks. Tervislikule toitumisele pakuvad tuge LUMITEEK toidulisandid.

Cellular Health Seleeni võimalikku mõju naha kaitsmisel UV-kiirguse poolt põhjustatud kahjustuste eest on palju uuritud ja tulemused viitavad sellele, et suukaudne antioksüdantide tarbimine võib potentsiaalselt olla päikesekaitsekreemide abiaine ja kaitsta nahka lühi- ja pikaajaliste UV-kiirguse põhjustatud oksüdatiivsete kahjustuste eest.

Probiootikumid on igal juhul tark viis oma keha toetada, nii suvel kui talvel, sest nii nagu on meie organism tervik on keha mikrobioom tervik. Mitmekesine soole mikrobioom annab aluse mitmekesisele naha mikrobioomile, mis omakorda aitab tugevdada naha kaitsevõimet UV-le.

Kasutatud kirjandus

1.Skotarczak, K., Osmola-Mankowska, A., Lodyga, M., Polanska, A., Mazur, M., Adamski, Z. (2015). Photoprotection: facts and controversies. European Review for Medical and Pharmacological Sciences 19(1), 98-112.

2. Lindqvist, P. G., Epstein, E., Landin-Olsson, M., Ingvar, C., Nielsen, K., Stenbeck, M., Olsson, H. (2014). Avoidance of sun exposure is a risk factor for all-cause mortality: results from the Melanoma in Southern Sweden cohort. Journal of Internal Medicine, 276(1), 77-86.

3.Farris, P. K., Valacchi, G. (2022). Ultraviolet Light Protection: Is It Really Enough? Antioxidants, 11(8), 1484.

4. Couselo-Rodríguez, C.,González-Esteban, P. C., Diéguez Montes, M. P., Flórez, A. (2022). Environmental Impact of UV Filters. Actas Dermo-Sifiliográficas (English Edition), 113(8), 792-803.

5. Alfredsson, L., Armstrong, B. K., Butterfield, D.A., Chowdhury, R., Gruijl, F. R., Feelisch, M., Garland, C.F., Hart, P. H.,Hoel, D. G., Jacobsen, R., Lindqvist, P. G., Llewellyn, D., Tiemeier, H.,Weller, R.B.,Young, A.R. (2020) Insufficient Sun Exposure Has Become a Real Public Health Problem. International Journal of Environmental Research and Public Health, 17(14), 5014.