Veel üks Sillamäe passioon

Inflatsioonitõbises Eestis on suve nautimine säästuhedonistidele tõeline väljakutse. Ent Ida-Virumaa oma liivarandade, edevate promenaadide ning Toila Oru pargi idülli, festivalide ja öökinoseanssidega võib pakkuda mõnusat alternatiivi möödapääsmatuna tundunud Türgi või Kreeka puhkusereisile.

Mu Sillamäele jõudmise õhtul algavad hunnitud ilmad. Näen ilusaid, õrnu, haruldasi kiudpilvemustreid ja roosaks värvuvat taevast. Rand on hilisõhtul tühi, vaid üksik akordionimees mängib ennastunustavalt edasi, silmad muusikanaudingust suletud, märkamata juba ammu inimtühjaks jäänud promenaadi. Ainult poolsada lumivalget luike on rannas turvalise öömaja leidnud ja juba tukuvad vaikselt lainete rütmiga kaasa kiikudes.

Mu enda peatuspaik ei jää nende omast tegelikult kuigi kaugele. Sadakond sammu eemal on minu käsutuses Mere Art Apartment. Kahetoalises korteris on tunda linna kuldaja hõngu – kõrged laed, kahe poolega klaasuksed, palju šikke möödunud sajandi keskpaigast pärit mööbliesemeid, vaase, lilli ja kunsti. Isegi kommid kausis on Fazeri Marianned ikoonilise punasetriibulise paberiga, mis disainitud samal 1956. aastal, kui sündis see maja.